Ma tahaks siia tihedamini kirjutada, aga ma siiski ei jõua. Viimasel ajal olen koguaeg kuskil ära, hea kui netti jõuan.
Pühapäeval olin väänas, käisin üksi rannas. Mõnus oli, sain omaette olla ja mõelda igasugustele asjadele. Naljakas oli see, et kõik inimesed käisid nii kiirelt rannas päevitamas. Mina olin seal umbes 4h, aga mu ümber vahetusid inimesed vähemalt 10 korda.
Esmaspäeval käisin ka vääna rannas. Läksin koos annuga, seal oli veel inimesi. Käisin isegi ujumas, kuigi seda vist ei saa ujumiseks nimetada. Lihtsalt ei ole võimalik minna sügavale vette, kuna on tunne, et su jalad jäätuvad ära. Õhtu nägin Laurat. Jalutasime paar tundi linnas ringi ja läksime koju. Ta oli nii pruun, tuli just Barcelonast siiski.
Teisipäev otsustasin teha vaheldust ja minna Kakumäe randa. Keku juurest läksime ratastega, Kristo kõndis jala.Minu rattal ei olnud loomulikult pidureid, mis oli päris äge. Ma ei mäleta kuna ma viimati enne seda rattaga sõitnud olin. Teepeal ühines veel meiega Marka koos rattaga. Rannas liitus meiega Joonas, natukese ajapärast tulid veel Keit ja Karel ja Annu. Mingiaeg ilmus veel Rasmus ja lõpuks tuli ka Liina. Pisut nägi oma klassikaaslasi, heheei. Keiduga käisime ujumas, (loega: märjaks tegemas) mõlemad kiljusime muidugi, sest nii külm oli. Hästi tore oli igaljuhul rannas. Mingihetk ma liikusin Markaga ära, istusin talle pakikale rattal. Ma mõtlesin peaaegu koguaeg, et me käime sellega kohe ümber, õnneks ei käinud. Käisin korra kodus ja suundusin siis poodi, et osta Kekuga Annule kingitus. Ilusa kingi valik käis nii umbes 5 minutiga. Läksime Keku juurde, et teha talle ka üks ilus ja maitsev tort. No kui Keku ikka kõrval närvitseb, ei ole seda torti väga lihtne teha:D, õnneks ta sai valmis. Läksime siis Marka juurde. Istusime niisama, mängisime kaarte. Kes jõid, kes mitte. Vahepeal hüppasin üksi batuudil. Siiski mu üks lemmik asjadest. Lõpuks läksime neljakesi batuudile, mina, Joonas, Keku, Ramka. See oli lihtsalt nii naljakas. Me olime Kekuga keskel ja siis Joonas ja Ramka hüppasid ääres. Me lendasime Kekuga nii kõrgele. Ahhh, see oli ikka super. Meie kohta, jõudsime me väga vara Keku juurde. Kokkuvõttes me saime magada siiski aind 2 tundi, pluss me magasime sisse.
Oli aeg minna imearmsale Annule õnne soovima minna :)
Padjanägudega me siis iilisime mõõda ta majaäärt. Koputasime ta aknale, aga ta arvas muidugi, et see on ta õde, kes teeb lolli nalja. Isa lasi meid sisse, läksime talle laulma. See oli nii armas, kuidas ta ehmatas ja tekialla puges. Ta poleks uskunud, et me talle enne poolt9 lähme laulma koju. Hakkasime siis seda meie imehead torti sööma ja peale seda läksime lasteaia hoovi tantsima. Jah, me tantsisime kell 9 hommiku lasteaia hoovis. Nii tore oli. Keku ja Lauraga tegime pärast paar kokteili ja hakkasime randa minema. Oh üllatust, me ei jõudnud randa vaid Marka juurde. Me hakkasime seal edasi jooma. Järgmine hetk olime me Lauraga päris joogised ja naersime. Olime kõht kõveras, lihtsalt nii haiged naljad olid. Kahjuks mingihetk pidin ma ta bussi peale saatma. Ma oleks peaaegu nutma hakanud, sest mul oli nii kurb, et ta ära läks. Ta sõitis 3 nädalaks Pariisi. Alles tuli ja juba jälle läks.. Nii ei tohi.
Kui Marka juurde jõudsin tagasi, otsustasime minna ujuma. Kuna minul ja Markal polnud plätusi, ütlesin ma, et me lähme paljajalu. Nii me läksime Joonase ja Markaga paljajalu Tabasalu randa. Kuna ma olin nii joogine, ei saanud ma üldse aru, et valus oleks kõndina, kuigi nemad vahepeal ikka oigasid. Vesi oli päris soe. Ma jooksin isegi 2 korda tagasi vette, sest nii mõnus oli. Ja ma pidin oma juukseid mudast puhastama, sest et Joonas suutis mulle seda näkku visata. See oli ikka päris valus.
Kui ma Marka juures olin kuivad riided viimased selga pannud, otsustas keegi veesõda teha, lõpuks olid mul ikka pluus ja püksid märjad. TÄNKS!
Läksin koju ja siis suundusin linna ja nägin veel Laurat, JEE! Tegime ühe siideri Snelli pargis. Ta trennikaaslane Risto istus ka seal, seega saime ta kõrvale minna. Pärast liikusime edasi Joonase mingise kohta, kus ta harjutab võistlusteks. Tegime Lauraga endale kartuleid fritüüri sees, päris head olid, kuigi ma vist panid VEITS palju soola. Upsi. :D
Me ajasime suht omavahel juttu, aga pole hullu. Vähemalt oli meil lõbus. Edasi läksime Vertigo juurde, kus nägime Annut ja Joannat. Saatsime nad trollile ja siis kõndisime linna, saatsin veidike Laurat. Peale seda sain Kaupoga kokku. Istusime terve aja musumäel ja ajasime juttu. Nii tore oli jälle, väga tore isegi.
Täna magasin end välja ja käisin vanaema juures. Sain kõike head ja paremat. Nägin üle hästi pika aja väikest naabritüdrukut Emma-Britat, kes on juba viiene. Ta on ikka väga jutukas ja väga ilus. Tema emaga ajasin ka juttu, sest teda polnud ka ikka väga ammu näinud. Jalutasin koju ja sain linnas Kekuga kokku. Kõndisime vanalinnas ja käisime muidugi mitu korda oma lemmik kohas ja ühes teises lemmikkohas ka. Tahtsime minna Radissoni katusele. Seal on ikka võimas vaade. Kahjuks meie õnnetuseks oli seal kõik välikohad täis. Muidugi pidime kaks korda selle rõveda liftiga sõitma. Otustasime minna siis Vertigosse. Seal olid ka kohad täis. Pettunult ootasime lifti, kui kõndis meist üks meeletult ilus meesteenindaja mõõda. Ta oli nagu tõesti niii ilus ja väga pruun. Uksest välja kõndides nägime kõndisid just kaks kutti mõõda. Lõpuks kui hakkasime neist mõõduma ja terminali minema, ütles üks "Tüdrukud". Iga asi, mida nad küsisid, vastasime me " Ma ei tea" Lõpuks nad said Keku nr ja pidid pärast helistama. Käisime veel igapool ringi ja nad helistasid. Saime kokku ja muidugi pidi kohe Keku marsale minema. Jäin veel veidikeseks nendega, kuni ma ei viitsinud enam nendega kuhugi minna. Mõtlesin et Kaupo on juba linnas, kuid tuli välja et ei ole. Istusin 40 minutit kuskil Estonia ees oleval suvalises trepil. Käisime jälle Musumäel istumas. Kui ära hakkasime liikuma tõstis Kaupo mind õhku ja keerutas. Ma mõtlesin et ma kohe lendan. Ega ma nüüd väga kerge ka pole. Ma muidugi arvasin, suht et jään maha, kuid mul jäi isegi aega istuda seal peatuses. Lõpuks kui buss juba peaaegu kohal oli, hoidis Kaupo mind kinni. Ma mõtlesin, et ma jäängi maha. Samas loomulikult ma oleks sinna linna tahtnud jääda, aganojah.
Mu viimased päevad on ikka nii toredad olnud. Vähemalt on tegevust olnud. Senikaua ma ei nurise, kui tegevust on. Teadagi, mulle ju siiski suvel Tallinn ei meeldi.
Te olete ikka toredad. Aitäh. :)
reede, 3. juuli 2009
laupäev, 27. juuni 2009
ON SUVI, LÕPUTU SUVI..
Pole olnud jälle aega endast siin märku anda.
The Sun ja Singer Vinger Pirita kloostri varemetes oli vahva. Polnud mõlemat bändi ammuammu laval näinud, oli tore neid jälle kuulata ja vaadata.
Kristian lõpetas kooli väga napilt, vähemalt sai ta selle lõpetatud. Aktus oli mitte just kõige ilusam. Sellele järgnev päev olev Maria aktus oli selleeest nii ilus. Ma ei mõista, kuidas saavad olla aktused koolidel nii erineva tähendusega. Ühes koolis on umbes selline, et saaks kiirelt tehtud ja teises koolis on imeline. No ei mõista mina. Koliks kaheks viimaseks aastaks Tartu kooli? Ma ei saaks sisse.
Maria juures sai palju shampust, et lõpuks enam ei tahtnud seda. Käisime linnas, kus sain jälle udujuttu ta klassivennale ajada. Keegi pole ammu mind nii uskunud, päris naljakas oli. Mannu uus kodu on nagu ikka kodu. Sõprusega ei anna väga võrrelda. Neljatoruga vesipiip oli päris ulme. Lõpuks ei jaksanud keegi seda tõmmata. Pelmeenid olid nii head, siiski munaga.
Järgnev päev oli pirukate tegemisepäev. Palju pirukaid ja muffineid. Naeru täis Aliase mäng. Kus mina suutsin erilise kilde teha. Nt: Narkomaan on narkoinimene, prügi vastandsõna on toit, hokimängijatel on suusad jne.
No kuidas mõõdus minu JAAN?! Kartsin et ma ei lähe kuskile ja passin kodus. Aga oh üllatust, olingi läti piiri ääres Metsavenna talus. Kui telk sai püsti, sai hakata jooma. Nii meil seal mõõdus siis, auto juures joomine, söömine, muusika, laulmine ja pildistamine. Ning platsi peale liikudes kuulasime bände ja tantsisime. Nii käisime vist 6-7 ringi edasi tagasi. Kõik inimesed olid seal nii sõbralikud, mis oli ääretult meeldiv. Muidugi Maritit tehtud Kräsupea Liinale sünnipäevaks oli väga maitsev!:) Palju meeldejäävat oleks veel kirjutada, aga jätan need enda väiksesse mälestusepurki.
Peale jaani järgnes suur uni. Kuskil keskööl otsustasime minna Liina ja Mariaga mäkki. Kõhud oli siiski tühjad. Siis otsustasime juba koos einega minna järve äärde. Mõeldud, tehtud. Ilus päikes koos järvega, palju nõmedaid sääski ja maitsev eine. Tegime veel pilte, mis tulid väga vahvad. Tagasitulles oli vaja mul veits lollitada.Ma pakun, et te ei võta mind enam auto peale. :D
Tallinna jõudes käisin Tiskres Annu ja Joannaga piibutamas. Piip ei maitsenud toopäev kohe üldse hästi, kuid selleeest oli päikeseloojang meeletult ilus.
Eile käisin jälle Tiskres. Seekord Joonase juures. Tegime mohiitokokteile, mis olid niii head. Nii suve jook on see ikka. Pärast tegi Joonas meile veel pastat, mis oli super.
Ja nüüd kui plaanid randa minna, vaatab vastu selline ilm või? Tere hommikust!
The Sun ja Singer Vinger Pirita kloostri varemetes oli vahva. Polnud mõlemat bändi ammuammu laval näinud, oli tore neid jälle kuulata ja vaadata.
Kristian lõpetas kooli väga napilt, vähemalt sai ta selle lõpetatud. Aktus oli mitte just kõige ilusam. Sellele järgnev päev olev Maria aktus oli selleeest nii ilus. Ma ei mõista, kuidas saavad olla aktused koolidel nii erineva tähendusega. Ühes koolis on umbes selline, et saaks kiirelt tehtud ja teises koolis on imeline. No ei mõista mina. Koliks kaheks viimaseks aastaks Tartu kooli? Ma ei saaks sisse.
Maria juures sai palju shampust, et lõpuks enam ei tahtnud seda. Käisime linnas, kus sain jälle udujuttu ta klassivennale ajada. Keegi pole ammu mind nii uskunud, päris naljakas oli. Mannu uus kodu on nagu ikka kodu. Sõprusega ei anna väga võrrelda. Neljatoruga vesipiip oli päris ulme. Lõpuks ei jaksanud keegi seda tõmmata. Pelmeenid olid nii head, siiski munaga.
Järgnev päev oli pirukate tegemisepäev. Palju pirukaid ja muffineid. Naeru täis Aliase mäng. Kus mina suutsin erilise kilde teha. Nt: Narkomaan on narkoinimene, prügi vastandsõna on toit, hokimängijatel on suusad jne.
No kuidas mõõdus minu JAAN?! Kartsin et ma ei lähe kuskile ja passin kodus. Aga oh üllatust, olingi läti piiri ääres Metsavenna talus. Kui telk sai püsti, sai hakata jooma. Nii meil seal mõõdus siis, auto juures joomine, söömine, muusika, laulmine ja pildistamine. Ning platsi peale liikudes kuulasime bände ja tantsisime. Nii käisime vist 6-7 ringi edasi tagasi. Kõik inimesed olid seal nii sõbralikud, mis oli ääretult meeldiv. Muidugi Maritit tehtud Kräsupea Liinale sünnipäevaks oli väga maitsev!:) Palju meeldejäävat oleks veel kirjutada, aga jätan need enda väiksesse mälestusepurki.
Peale jaani järgnes suur uni. Kuskil keskööl otsustasime minna Liina ja Mariaga mäkki. Kõhud oli siiski tühjad. Siis otsustasime juba koos einega minna järve äärde. Mõeldud, tehtud. Ilus päikes koos järvega, palju nõmedaid sääski ja maitsev eine. Tegime veel pilte, mis tulid väga vahvad. Tagasitulles oli vaja mul veits lollitada.Ma pakun, et te ei võta mind enam auto peale. :D
Tallinna jõudes käisin Tiskres Annu ja Joannaga piibutamas. Piip ei maitsenud toopäev kohe üldse hästi, kuid selleeest oli päikeseloojang meeletult ilus.
Eile käisin jälle Tiskres. Seekord Joonase juures. Tegime mohiitokokteile, mis olid niii head. Nii suve jook on see ikka. Pärast tegi Joonas meile veel pastat, mis oli super.
Ja nüüd kui plaanid randa minna, vaatab vastu selline ilm või? Tere hommikust!
kolmapäev, 17. juuni 2009
MY B-DAY
Kunagi ammuammu oli Joonase sünnipäev.
Kui mina sinna kohale jõudsin, oli Joonas purupurjus. Ta ei mäletagi, et ma seal käisin. Kuna ta käed oli mustad ja ta oli nii purjus jäi ta ka kingist ilma. Neid, keda teadsin, nendega oli tore. Vingusid koguaeg, et miks ma ei joo. Vahel peab keegi kaine ka siiski olema ju:P Taavi rääkis meile anekdoote, mille üle kõik naersid. Loomulikult, kui keegi teine neid lugenud oleks, poleks keegi nii naernud.
Üks tore lõunapoolik millalgi mõõdus Pirital piibutades koos klassiõdede, -vendadega. Kõik naersid ja norisid Laura pohmaka üle, vinguti et kõht on nii tühi ja nauditi niisama üksteise seltskonda.
Peale Piritat suundusimegi Kompressorisse, kus kõigile toodi suured pannkoogid ette. Kui algul olid kõigil kõhud nii tühjad, siis pärast olid nii täis, et keegi ei suutnud liigutada. Siiski lahkusime sealt, kes trollile, kes bussile. Õhtul hiljem tuli Ramka mulle rolleriga järgi ja läksime Tiskre. Sinna sõites oli nii ilus päikeseloojang. See oli ikka superilus. Veetsin seal natukene aega ja hääletasin koju tagasi.
Lõpuks tuli see kaua ootadud b-day. Põdesin ikka nõmedalt palju selle pärast. Kingid olid superhead- Aitäh, Teile! :) Kui ma ei eksi, siis kõigile meeldis see koht, kus ma pidasin ja söök. Seda oli meeldiv kuulata. Alguses ma tõesti koristasin ja jooksin ringi ja olin kaine. Aga seda kõike sellepärast ikka, et teil oleks hea.
Kui Brita kohale jõudis sain ma oma ühe super kingist kätte - Cosmosepiip. Aiiiiiiii, kui ilus ja Oiiiii kui raske ja Mmmmm, kui Hea! See paar korda, kui ma seda alguses sain, oli see ikka väga hea. Kange see polnud või minuni see kange osa lihtsalt ei jõudnud. Vahepeal kõndisin koos Heini, Liisa, Siimu ja Silveriga Iljale vastu poe juurde. Muidugi Liisa otsustas poolel teel, et ta ei tule ja läks üksi tagasi. Tal vist ikka kammis nii hullult. Tagasitulles hakkasin siis nendega koos oma sünnipäeva jooki jooma. Koksid läksid aina kangemaks. Naerda sai nendega ikka mõnusalt. Rohkem ma ei tea, kus ma ülejäänud aja olin. Kui keegi midagi räägib, siis mul tekib koguaeg küsimus: Kus ma olin? Ma tõesti ei tea, kus ma olin ja mis ma tegin. Aeg läks nii linnulennul. Varahommikul olin ma nii kaks tundi väljas ja läksin siis ülesse magama. Kuid sellest ei tulnud midagi välja, ma ainult naersin, sest Kristo ei lasknud all kellegil magada. Ta jõi üksi teiste peal istudes ja rääkis hullupõõra palju. Kuna ma magada ei saanud otsustasin minna koristama. Vahepeal saatsin kolm inimest autole ja koristasin edasi. Kuna mul väga kaua see koristamine õnneks aega ei võtnud, juhtus nii et läksime kõik koos poe juurde. Kes siis esimesele marsale, kes teeäärde hääletama. Marsas vist rääkisime liiga kõvasti, niiet kõik kuulsid. Kristo ikka vingus, et tal kõht nii tühi. Ta oli veel nii purjus, uskumatu. Muidugi läksid aknad ka veel uduseks.
Käisime veel mäkis mitmekesi ja siis igaüks suundus oma koju. Igaljuhul Suuur-Suur aitäh, et te tulite ja olite.
Ma loodan ikka, et teile kõigile meeldis. Mina ise jäin ikka väga rahule!
Kodus olles ma ei saanud üldse magada. Pakun et ühe tunni sain ilusti magatud ja tuli end jälle sättida, et minna Merteni sünnipäevale. Enne pidin ma Tabasalu sõitma, et Silverile jope ära viia, mille ta mulle suvilasse unustas. Kuna ma olin nii väsinud ja uimane siis ma ei viitsinud üldse alla mäest kõndida, et Keku juurde minna. Ajasin natukene temaga juttu ja siis lõpuks liigutasin ennast. Vihma kallas, mis ei olnud kuigi tore. Käisime linnas ja võtsime Staapist mulle ühed pelmeenid ja suundusime Merteni kodu otsima. Kui peaaegu kõik kohal olid, hakkas mingi joomismäng, mis võrdus sellega, et Merten jõi koguaeg. Sellega ka lõppes tema jaoks pidu. Tal hakkas paha. Kermo suutis end väga katki juua, mis lõppes tema jaoks väga halvasti. See ei olnud kõige ilusam vaatepilt. Siis kui ta veel ringi suutis liikuda, suudles ta Käsnakallet päris kaua. Seda oli päris naljakas vaadata.
Muidu oli ikka tore. Seltskond oli meeldivalt mõnus. Merteni külmkapist leidsime valgesokolaadi koogi, koos maasikatega. Kõige suurem magusaarmastaja ma pole, kuid see oli ikka ülekõige. Superhea. Pool kooki söödi nii kiiresti ära. Otsustasime Lauraga, et lähme kõnnime koju. Kui minu majast olime möödunud, saatsin veel veidi Laurat ja kõndisin tagasi.
Hommikul ärkasin suhteliselt vara enda kohta. Üks hetk tuli end jälle sättida, sest aeg oli minna Kirke sünnipäevale. Ostsime Meriliga talle kingi ära ja läksime Paschasse. Istusime Meriliga kahekesi teises lauas. Kirke oli nõus meile pitsa ostma, mis maitses super hästi. Võtsime enne minekut veel ühe siidri. Naersime päris palju seal kahekesi, vahepeal olid kõigi pilgud meile suunatud. Kirke käis ka vahepeal rääkimas meiega.
Hakkasime Meriliga kodupoole liikuma. Läksin Mariale vastu ja suundusime minu poole. Jõime, rääkisime ja tegime piipu. Mingi hetk otsustasime, et lähme ostame Staapist pelmeene. Me käisime seal nii ruttu ära. Kui pärast paar tundi olime veel istunud ja rääkinud tundus see Staapis käik nagu unenägu. Väga mõnus öö ja varahommik oli. Polnud ammu nii koos olnud. Aitäh, et tulid. :)
Järgmine päev mingi hetk ütles mulle Meril, et nad tulevad Tuuliga minu juurde. Umbes 15 minutit enne seda, kui nad mu uksest sisse astusid. Ei, te olete lahedad jaa. :D Tegime vesipiipu taaskord ja ajasime juttu.
Mingi hetk pidid nad ära minema ja ma sain Lauraga kokku. Ta tuli minu juurde. Pidime Joonase juurde minema pärast edasi. Me jokutasime nii kaua, et me jäime viimasest bussist maha. Jõime oma koksid ära ja liikusime Tiskre poole. Läksime häälega ja esimene auto kohe peatus. Kutt, kes peale võttis elas ise Kakumäel, aga viis meid Tiskre ära. Eriti vedas.
Läksime Annule akna taha. Ehmatasime teda ikka vist päris kõvasti. Joanna oli ka seal. Ajasime veidi juttu, laulsime mulle sünnipäeva laulu, kuna siis sai kell just 00.00. Viiiiiiiii. Lasime neil filmi edasi vaadata ja läksime oma koksi jooma. Kui me Joonase juurde jõudsime lõpuks, siis oli seal ainult alles Priit ja Raigo. Me olime suht üllatunud, sest me teadsime et seal on mingi kümme inimest. Polnud hullu. Joonas tõi veel ühe viina ja hakkasime edasi jooma. Mingi hetk tuli ka Roska kuskilt. Mingi hetk oli laual veel Vanatallinna liköör. Ja mingi hetk me käisime Roska juures kahte shampust toomas. Lõpuks olid kõik nii joogised. Vahepeal oli Priit kuhugi ära kadunud ja mingi hetk kadus ka Roska. Me läksime siis Raigot üles saatma mäest. Mingi hetk ta solvus meie peale, me ei tea miks. Ta hakkas ees üksi ära minema. Ta muutus hästi vägivaldseks ja tahtis isegi peksa anda. See oli suht jube. Me jäime seisma ja ootasime et ta ees ära kõnnib ja läksime kooli juurde. Mõtlesime äkki Silver võtab meid enda juurde, aga no lõpuks läksime me teeäärde. Kõndisime ülevalt uuesti alla kuni Kaluri peatusesse. Meil oli just takso tellimine poole peal, kui üks auto peatus. Saime sellega Sääsesse ja sealt läksime trollile ja tulime minu juurde umbes kell 6 hommiku. Mõlemad olime veel suht joogised, naersime, tegime haigeid pilte ja läksime magama. Laura sai ühe tunni magada ja pidi Tööle minema :D. Ma tegin silmad lahti, kui ta end sättima hakkas ja mul kõik virvendas veel silmeees.
Sain paar tundi veel magada ja pidin vanaema juurde minema, sööma.
Kui koju jõudsin sain seal natukene olla ja pidin juba linna minema. Sain sünnipäeva puhul Annu, Keku, Laura,Marka, Merteni ja Olariga kokku. Käisime söömas ja joomas ning tulin koju. Ma olin nii väsinud, et ei olnud üldse kaua üleval.
Ja täna on lõpuks üks kaine päev. Uhhh. :D
Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid! :)
Ja ka suured tänud ühele kõnele, mis jõudis minuni läbi Maria!
Kui mina sinna kohale jõudsin, oli Joonas purupurjus. Ta ei mäletagi, et ma seal käisin. Kuna ta käed oli mustad ja ta oli nii purjus jäi ta ka kingist ilma. Neid, keda teadsin, nendega oli tore. Vingusid koguaeg, et miks ma ei joo. Vahel peab keegi kaine ka siiski olema ju:P Taavi rääkis meile anekdoote, mille üle kõik naersid. Loomulikult, kui keegi teine neid lugenud oleks, poleks keegi nii naernud.
Üks tore lõunapoolik millalgi mõõdus Pirital piibutades koos klassiõdede, -vendadega. Kõik naersid ja norisid Laura pohmaka üle, vinguti et kõht on nii tühi ja nauditi niisama üksteise seltskonda.
Peale Piritat suundusimegi Kompressorisse, kus kõigile toodi suured pannkoogid ette. Kui algul olid kõigil kõhud nii tühjad, siis pärast olid nii täis, et keegi ei suutnud liigutada. Siiski lahkusime sealt, kes trollile, kes bussile. Õhtul hiljem tuli Ramka mulle rolleriga järgi ja läksime Tiskre. Sinna sõites oli nii ilus päikeseloojang. See oli ikka superilus. Veetsin seal natukene aega ja hääletasin koju tagasi.
Lõpuks tuli see kaua ootadud b-day. Põdesin ikka nõmedalt palju selle pärast. Kingid olid superhead- Aitäh, Teile! :) Kui ma ei eksi, siis kõigile meeldis see koht, kus ma pidasin ja söök. Seda oli meeldiv kuulata. Alguses ma tõesti koristasin ja jooksin ringi ja olin kaine. Aga seda kõike sellepärast ikka, et teil oleks hea.
Kui Brita kohale jõudis sain ma oma ühe super kingist kätte - Cosmosepiip. Aiiiiiiii, kui ilus ja Oiiiii kui raske ja Mmmmm, kui Hea! See paar korda, kui ma seda alguses sain, oli see ikka väga hea. Kange see polnud või minuni see kange osa lihtsalt ei jõudnud. Vahepeal kõndisin koos Heini, Liisa, Siimu ja Silveriga Iljale vastu poe juurde. Muidugi Liisa otsustas poolel teel, et ta ei tule ja läks üksi tagasi. Tal vist ikka kammis nii hullult. Tagasitulles hakkasin siis nendega koos oma sünnipäeva jooki jooma. Koksid läksid aina kangemaks. Naerda sai nendega ikka mõnusalt. Rohkem ma ei tea, kus ma ülejäänud aja olin. Kui keegi midagi räägib, siis mul tekib koguaeg küsimus: Kus ma olin? Ma tõesti ei tea, kus ma olin ja mis ma tegin. Aeg läks nii linnulennul. Varahommikul olin ma nii kaks tundi väljas ja läksin siis ülesse magama. Kuid sellest ei tulnud midagi välja, ma ainult naersin, sest Kristo ei lasknud all kellegil magada. Ta jõi üksi teiste peal istudes ja rääkis hullupõõra palju. Kuna ma magada ei saanud otsustasin minna koristama. Vahepeal saatsin kolm inimest autole ja koristasin edasi. Kuna mul väga kaua see koristamine õnneks aega ei võtnud, juhtus nii et läksime kõik koos poe juurde. Kes siis esimesele marsale, kes teeäärde hääletama. Marsas vist rääkisime liiga kõvasti, niiet kõik kuulsid. Kristo ikka vingus, et tal kõht nii tühi. Ta oli veel nii purjus, uskumatu. Muidugi läksid aknad ka veel uduseks.
Käisime veel mäkis mitmekesi ja siis igaüks suundus oma koju. Igaljuhul Suuur-Suur aitäh, et te tulite ja olite.
Ma loodan ikka, et teile kõigile meeldis. Mina ise jäin ikka väga rahule!
Kodus olles ma ei saanud üldse magada. Pakun et ühe tunni sain ilusti magatud ja tuli end jälle sättida, et minna Merteni sünnipäevale. Enne pidin ma Tabasalu sõitma, et Silverile jope ära viia, mille ta mulle suvilasse unustas. Kuna ma olin nii väsinud ja uimane siis ma ei viitsinud üldse alla mäest kõndida, et Keku juurde minna. Ajasin natukene temaga juttu ja siis lõpuks liigutasin ennast. Vihma kallas, mis ei olnud kuigi tore. Käisime linnas ja võtsime Staapist mulle ühed pelmeenid ja suundusime Merteni kodu otsima. Kui peaaegu kõik kohal olid, hakkas mingi joomismäng, mis võrdus sellega, et Merten jõi koguaeg. Sellega ka lõppes tema jaoks pidu. Tal hakkas paha. Kermo suutis end väga katki juua, mis lõppes tema jaoks väga halvasti. See ei olnud kõige ilusam vaatepilt. Siis kui ta veel ringi suutis liikuda, suudles ta Käsnakallet päris kaua. Seda oli päris naljakas vaadata.
Muidu oli ikka tore. Seltskond oli meeldivalt mõnus. Merteni külmkapist leidsime valgesokolaadi koogi, koos maasikatega. Kõige suurem magusaarmastaja ma pole, kuid see oli ikka ülekõige. Superhea. Pool kooki söödi nii kiiresti ära. Otsustasime Lauraga, et lähme kõnnime koju. Kui minu majast olime möödunud, saatsin veel veidi Laurat ja kõndisin tagasi.
Hommikul ärkasin suhteliselt vara enda kohta. Üks hetk tuli end jälle sättida, sest aeg oli minna Kirke sünnipäevale. Ostsime Meriliga talle kingi ära ja läksime Paschasse. Istusime Meriliga kahekesi teises lauas. Kirke oli nõus meile pitsa ostma, mis maitses super hästi. Võtsime enne minekut veel ühe siidri. Naersime päris palju seal kahekesi, vahepeal olid kõigi pilgud meile suunatud. Kirke käis ka vahepeal rääkimas meiega.
Hakkasime Meriliga kodupoole liikuma. Läksin Mariale vastu ja suundusime minu poole. Jõime, rääkisime ja tegime piipu. Mingi hetk otsustasime, et lähme ostame Staapist pelmeene. Me käisime seal nii ruttu ära. Kui pärast paar tundi olime veel istunud ja rääkinud tundus see Staapis käik nagu unenägu. Väga mõnus öö ja varahommik oli. Polnud ammu nii koos olnud. Aitäh, et tulid. :)
Järgmine päev mingi hetk ütles mulle Meril, et nad tulevad Tuuliga minu juurde. Umbes 15 minutit enne seda, kui nad mu uksest sisse astusid. Ei, te olete lahedad jaa. :D Tegime vesipiipu taaskord ja ajasime juttu.
Mingi hetk pidid nad ära minema ja ma sain Lauraga kokku. Ta tuli minu juurde. Pidime Joonase juurde minema pärast edasi. Me jokutasime nii kaua, et me jäime viimasest bussist maha. Jõime oma koksid ära ja liikusime Tiskre poole. Läksime häälega ja esimene auto kohe peatus. Kutt, kes peale võttis elas ise Kakumäel, aga viis meid Tiskre ära. Eriti vedas.
Läksime Annule akna taha. Ehmatasime teda ikka vist päris kõvasti. Joanna oli ka seal. Ajasime veidi juttu, laulsime mulle sünnipäeva laulu, kuna siis sai kell just 00.00. Viiiiiiiii. Lasime neil filmi edasi vaadata ja läksime oma koksi jooma. Kui me Joonase juurde jõudsime lõpuks, siis oli seal ainult alles Priit ja Raigo. Me olime suht üllatunud, sest me teadsime et seal on mingi kümme inimest. Polnud hullu. Joonas tõi veel ühe viina ja hakkasime edasi jooma. Mingi hetk tuli ka Roska kuskilt. Mingi hetk oli laual veel Vanatallinna liköör. Ja mingi hetk me käisime Roska juures kahte shampust toomas. Lõpuks olid kõik nii joogised. Vahepeal oli Priit kuhugi ära kadunud ja mingi hetk kadus ka Roska. Me läksime siis Raigot üles saatma mäest. Mingi hetk ta solvus meie peale, me ei tea miks. Ta hakkas ees üksi ära minema. Ta muutus hästi vägivaldseks ja tahtis isegi peksa anda. See oli suht jube. Me jäime seisma ja ootasime et ta ees ära kõnnib ja läksime kooli juurde. Mõtlesime äkki Silver võtab meid enda juurde, aga no lõpuks läksime me teeäärde. Kõndisime ülevalt uuesti alla kuni Kaluri peatusesse. Meil oli just takso tellimine poole peal, kui üks auto peatus. Saime sellega Sääsesse ja sealt läksime trollile ja tulime minu juurde umbes kell 6 hommiku. Mõlemad olime veel suht joogised, naersime, tegime haigeid pilte ja läksime magama. Laura sai ühe tunni magada ja pidi Tööle minema :D. Ma tegin silmad lahti, kui ta end sättima hakkas ja mul kõik virvendas veel silmeees.
Sain paar tundi veel magada ja pidin vanaema juurde minema, sööma.
Kui koju jõudsin sain seal natukene olla ja pidin juba linna minema. Sain sünnipäeva puhul Annu, Keku, Laura,Marka, Merteni ja Olariga kokku. Käisime söömas ja joomas ning tulin koju. Ma olin nii väsinud, et ei olnud üldse kaua üleval.
Ja täna on lõpuks üks kaine päev. Uhhh. :D
Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid! :)
Ja ka suured tänud ühele kõnele, mis jõudis minuni läbi Maria!
reede, 5. juuni 2009
VIHMAPIISK ON VÄIKE..
..ja kui ta kukub pähe, siis haiget ta suuremat ei tee.
Kui Su pisarad on rasked ja kui neid pole vähe, siis kildudeks süda puruneb sees.
Sellise vihmase ilmaga meenus mulle see vahva laul.
Nii palju aega, kui ma täna väljas veetsin, nende vihmapiiskade keskel, nägin ma nii palju vihmavarje. Kellel oli oli kirju, kellel täpiline. Ma soovin ka endale hästi ilusat vihmavarju.
Vähemalt oli mul üks mitteilus vihmavari ja ma jäin kuivaks. Oleks soovinud veel kummikuid, et mõõda poriloike hüppata, kuid leidsin endale uue tegevuse, vihmavarjuga keerutamine.
Siiani on mu see nädal olnud sisustatud igapäev trennidega. Nii mõnus on igaõhtu olla trennis. See on lihtsalt nii hea. Tantsid ja tantsid ja tantsid..kirjeldamatult hea.
Ma olen kurb, et mul terve suve ei ole. Ma oleks tõesti nõus käima, igapäev. Ma areneks ja oskaks paremini. Mulle meeldiks see tohutult.
Eile sai ametlikult selleks õppeaastaks kool läbi. Käisime Annu, Keku ja Merteniga Baby Back'is. Sõime end lõhki. Tegime veel kakaod Keku pool ja suundusime Merteniga bussile.
Paari nädala tegevused:
Practise Night- See on väsitav, kui nii hea üritus. Meie riietus oli seekord esinemisel väga kirju. Mõni ehk liialdas veidi ehete ja asjadega, kuid samas inimeste maitsed on erinevad. Mona nägi ilus välja. Täiesti modell. :)
Esimese esinemisega vist ei jäänud väga keegi rahule, kuigi treeneri arust oli päris hea. Kuid teine oli selleeest mitumitu korda mõnusam. Asi vist oli publikus ka. Esimene publik oli nii tuim kui tuim olla saab üldse. Selline tunne oli nagu tühjale saalile esineks.
Annat, Lemmit ja Marit oli ka nii tore näha. Miks nad küll Tallinnas ei ela? Või hoopis miks mina Tartus ei ela? Nii rõõmsad ja sõbralikud. Sai palju naerdud ja juttu aetud. Mari tegi mulle hästi nunnud lokid ka. Peaks endale ka sellised tangid muretsema..
Limp Bizkit- Kellele ei meeldiks sellisele kontserdile tasuta piletit saada? Loomulikult kõigile meeldiks. Mina olin see õnneseen, kes sai tund enne teada, et ma saan tasuta pileti. Viii. Nii ma siis seiklesin Saku Suurhalli juurde. Mina sain kohe koos ühe tüdrukuga sisse, Laural läks Birgitiga kauem aega, et sisse saada. Neil oli vaja kuskil vip järjekorras seista, et oma kutsed kätte saada. Nad jõudsid täpselt siis sisse, kui bänd lavale tuli. Otsustasime, et ei hakka trügima ette, istusime hoopis täpselt otsevaates lava poole. Meil oli nii hea koht. Vaade oli super. Nii kift oli vaadata, kui kogu publikul käisid käed ühelt poolt teisele poole. Üks hetk võttis laulja eest ühe noore poisi lavale. Ta oli pikemat aega teda jälginud ja näinud et ta laulab kõiki laule kaasa. See noor poiss nägi lauljaga täpselt samasugune välja ja nad liikusid ka nii ühtemoodi. Vahepeal sai poiss ka laulda. Ta oli nii julge. Rahvas elas selle loo ajal nii kaasa, mis oli vahva.
Ühel ilusal pühapäeval käisime Laura ja Ketteriga piibutamas. Ma olin juba unustanud, kui hea on kahe toruga piip. Nautisime sooja ilma ja üksteise seltskonda. Tagasi tulek linna polnud nii mõnus. Silme eest läks uduseks, kõrvad läksid lukku ja tunne oli et kohe ma kukun kokku. See on kõige jubedam asi, mis saab linnas juhtuda. Õnneks ma suutsin mitte kokku kukkuda. Istusin iga 100m tagant kuhugi kiviäärele ja puhkasin. Lõpuks jõudsime omadega Kompressorisse. Omal jalul ma sealt koju ei oleks suutnud minna. Kui mulle Plaza kino juures Kompressorisse minek tundus nagu 5km, siis mis oleks olnud veel Balti jaama kõndida ja sealt veel koju minna. Laural tuli emme järgi ja ma sain ka autole ja peaaegu koju.
Haljasoru ajaloo järelvastamise tunnid on siiski lemmikud. Eriti seekord. Mõni, kes pidi õppima vaid viis küsimust pähe ja nendele ise vastama, ei saanud isegi sellega hakkama. See ajas nii naerma. Õpetajale meeldib alati vahele segada vastamise ajal ja muud juttu rääkida, et ikka sassi läheks. Sofi kolmandal või neljandal katsel klassiees endale ise küsimusi esitada ja vastata, otsustas õpetaja et paneb youtubest talle vahepeal taustaks ühe beebi naeru. See oli haigelt naljakas. Proovi koos sellise naeruga koos vastata.
Neid vastamisi oli nii lõbus kuulata, et ma ei tahtnud ise üldse vastama minna. Kõikusin nii kogemata koguaeg tooliga ja segasin vahele ja sain palju märkusi. Uups. Lõpuks otsustasin, et ikka oleks aeg vastata. Teise katse peal sain oma perioodi nelja kätte. Mul oli nii väike protsent viiest puudu ja ütlesin ikka et ta paneks nelja, et ma ei viitsi õppida ühte raudvara ära. Kuna ma ei viitsinud ära minna, jäin Kristot ootama, kes vastas elukaua seal. Kuna ma nägin et õpetaja küsis temalt koguaeg samu küsimusi, et õpin need ära, äkki joppab. Läksin vastama ja saingi need küsiumused, seega tuli periood viis. Üks noor poiss ei tohtinud enne klassist välja minna kui ta oli 10 korda öelnud, kuna rajati Tartu ülikool ja kes rajas. Ma ütlesin talle, et ta jookseks ära, õpetaja talle nagunii järgi ei tule, aga ta ei julgenud.
Kui Su pisarad on rasked ja kui neid pole vähe, siis kildudeks süda puruneb sees.
Sellise vihmase ilmaga meenus mulle see vahva laul.
Nii palju aega, kui ma täna väljas veetsin, nende vihmapiiskade keskel, nägin ma nii palju vihmavarje. Kellel oli oli kirju, kellel täpiline. Ma soovin ka endale hästi ilusat vihmavarju.
Vähemalt oli mul üks mitteilus vihmavari ja ma jäin kuivaks. Oleks soovinud veel kummikuid, et mõõda poriloike hüppata, kuid leidsin endale uue tegevuse, vihmavarjuga keerutamine.
Siiani on mu see nädal olnud sisustatud igapäev trennidega. Nii mõnus on igaõhtu olla trennis. See on lihtsalt nii hea. Tantsid ja tantsid ja tantsid..kirjeldamatult hea.
Ma olen kurb, et mul terve suve ei ole. Ma oleks tõesti nõus käima, igapäev. Ma areneks ja oskaks paremini. Mulle meeldiks see tohutult.
Eile sai ametlikult selleks õppeaastaks kool läbi. Käisime Annu, Keku ja Merteniga Baby Back'is. Sõime end lõhki. Tegime veel kakaod Keku pool ja suundusime Merteniga bussile.
Paari nädala tegevused:
Practise Night- See on väsitav, kui nii hea üritus. Meie riietus oli seekord esinemisel väga kirju. Mõni ehk liialdas veidi ehete ja asjadega, kuid samas inimeste maitsed on erinevad. Mona nägi ilus välja. Täiesti modell. :)
Esimese esinemisega vist ei jäänud väga keegi rahule, kuigi treeneri arust oli päris hea. Kuid teine oli selleeest mitumitu korda mõnusam. Asi vist oli publikus ka. Esimene publik oli nii tuim kui tuim olla saab üldse. Selline tunne oli nagu tühjale saalile esineks.
Annat, Lemmit ja Marit oli ka nii tore näha. Miks nad küll Tallinnas ei ela? Või hoopis miks mina Tartus ei ela? Nii rõõmsad ja sõbralikud. Sai palju naerdud ja juttu aetud. Mari tegi mulle hästi nunnud lokid ka. Peaks endale ka sellised tangid muretsema..
Limp Bizkit- Kellele ei meeldiks sellisele kontserdile tasuta piletit saada? Loomulikult kõigile meeldiks. Mina olin see õnneseen, kes sai tund enne teada, et ma saan tasuta pileti. Viii. Nii ma siis seiklesin Saku Suurhalli juurde. Mina sain kohe koos ühe tüdrukuga sisse, Laural läks Birgitiga kauem aega, et sisse saada. Neil oli vaja kuskil vip järjekorras seista, et oma kutsed kätte saada. Nad jõudsid täpselt siis sisse, kui bänd lavale tuli. Otsustasime, et ei hakka trügima ette, istusime hoopis täpselt otsevaates lava poole. Meil oli nii hea koht. Vaade oli super. Nii kift oli vaadata, kui kogu publikul käisid käed ühelt poolt teisele poole. Üks hetk võttis laulja eest ühe noore poisi lavale. Ta oli pikemat aega teda jälginud ja näinud et ta laulab kõiki laule kaasa. See noor poiss nägi lauljaga täpselt samasugune välja ja nad liikusid ka nii ühtemoodi. Vahepeal sai poiss ka laulda. Ta oli nii julge. Rahvas elas selle loo ajal nii kaasa, mis oli vahva.
Ühel ilusal pühapäeval käisime Laura ja Ketteriga piibutamas. Ma olin juba unustanud, kui hea on kahe toruga piip. Nautisime sooja ilma ja üksteise seltskonda. Tagasi tulek linna polnud nii mõnus. Silme eest läks uduseks, kõrvad läksid lukku ja tunne oli et kohe ma kukun kokku. See on kõige jubedam asi, mis saab linnas juhtuda. Õnneks ma suutsin mitte kokku kukkuda. Istusin iga 100m tagant kuhugi kiviäärele ja puhkasin. Lõpuks jõudsime omadega Kompressorisse. Omal jalul ma sealt koju ei oleks suutnud minna. Kui mulle Plaza kino juures Kompressorisse minek tundus nagu 5km, siis mis oleks olnud veel Balti jaama kõndida ja sealt veel koju minna. Laural tuli emme järgi ja ma sain ka autole ja peaaegu koju.
Haljasoru ajaloo järelvastamise tunnid on siiski lemmikud. Eriti seekord. Mõni, kes pidi õppima vaid viis küsimust pähe ja nendele ise vastama, ei saanud isegi sellega hakkama. See ajas nii naerma. Õpetajale meeldib alati vahele segada vastamise ajal ja muud juttu rääkida, et ikka sassi läheks. Sofi kolmandal või neljandal katsel klassiees endale ise küsimusi esitada ja vastata, otsustas õpetaja et paneb youtubest talle vahepeal taustaks ühe beebi naeru. See oli haigelt naljakas. Proovi koos sellise naeruga koos vastata.
Neid vastamisi oli nii lõbus kuulata, et ma ei tahtnud ise üldse vastama minna. Kõikusin nii kogemata koguaeg tooliga ja segasin vahele ja sain palju märkusi. Uups. Lõpuks otsustasin, et ikka oleks aeg vastata. Teise katse peal sain oma perioodi nelja kätte. Mul oli nii väike protsent viiest puudu ja ütlesin ikka et ta paneks nelja, et ma ei viitsi õppida ühte raudvara ära. Kuna ma ei viitsinud ära minna, jäin Kristot ootama, kes vastas elukaua seal. Kuna ma nägin et õpetaja küsis temalt koguaeg samu küsimusi, et õpin need ära, äkki joppab. Läksin vastama ja saingi need küsiumused, seega tuli periood viis. Üks noor poiss ei tohtinud enne klassist välja minna kui ta oli 10 korda öelnud, kuna rajati Tartu ülikool ja kes rajas. Ma ütlesin talle, et ta jookseks ära, õpetaja talle nagunii järgi ei tule, aga ta ei julgenud.
Brital oli sünnipäev. Enne sünnipäevale minekut oli terve päeva suvilas. Võtsin päikest, kuulasin linnulaule ja kastsin lilli. Vahepeal nägin nastikut, mis oli ikka suur ehmatus. Kuna ta ehmatas, siis hüppas vette ja ujus pea veepeal. Õhtul liikusin siis Brita poole. Marsa juht ei teadnud, kus on see koht, kus ma maha pean minema. See oli üpris kummaline, et ta ei teadnud. Teepeal sain endale sõbrad, kellega trippisin Brita juurde. Tee ajal küsisid nad koguaeg: "Oleme me ikka õigel teel?" Terve aeg ajasid nad nii mõttetut loba, et ma ootasin kuna ma kohale jõuan.See tee tundus nii pikk (see oli ka pikk) Koht asus pärapõrgus, kuid selleest oli maja super ilus. Terrass oli nii mõnus. Ma vist suviti istuks terve öö seal, kui väljas külm ei ole. Joogiisu mul millegipärast ei olnud. Kaks slämmi ma omaette tegin, mis oli ka mõttetu. Väljas tegin piipu, nii palju kui see minuni jõudis või kaua ma seda enda käes hoida tohtisin. Piip ise nägi ilus välja, kuid maitset nii väga tunda polnud. Ühe wii mängu tegin ka Haldiga, kuid see ei pakkunud ka pinget. Olen palju paremaid mänge mänginud ehk sellepärast ei tõmbanud. Mul hakkas igav ja tundsin end üksi. Läksin istusin Brita voodile ja tinistasin kitarri. Paar minutit sain üksi olla, kuni tuli inimesi tuppa. Kuna mul muud teha ei olnud, kuulasin, kuidas teised KOOLIST rääkisid. Masendav, see on alati põhiteemaks. Kuna mul hakkas uni peale tulema, mõtlesin et äkki kutsuks emme järgi või ma jään kohe sinna voodisse magama. Pika jutu peale sain Brita jutust aru, kuidas mu emme sinna tulema peab. Lõpuks ta leidis mu ülesse ja sain oma voodisse magama.
Käisime Annu, Joanna ja Kekuga Väänas. Ma sattusin nii tropi marsa peale, kus oli nõme juht. Ta ei võtnud mitte kedagi peale. Õnneks Keku jooksis bussile ning Annu&Joanna said teisele marsale, mis nii kogemata tuli. Kõik läks siiski hästi. Käisime korra mu suvilas ning suundusime siis randa. Imelik oli rannas olla ja päikest võtta. Kuidagi harjumatu. Suvi tuli nii ruttu. Naersime ja lollitasime. Lõpuks avastasime et peaks ära tulema, ma olin ära põlenud, HAHA. Tegime mu suvilas väikse grillimise. Nad panin mu suvilale nime ka, mida ma kahjuks ei mäleta. See oli mingi kastme nimi, mis mul purgiga õues oli ja liha peale panime. Kuna kell oli juba päris palju, otsustasime tagasi liikuda. Annu ja Joanna läksid ees marsale. Me jäime Kekuga asju kokku panema. Kui me teeäärde jõudsime, tuli välja, et nad ei saanud marsale ja nad ootasid bussi. Me läksime Kekuga hääletama ja saime kohe peale. Autojuht oli nii sõbralik. Kutsus meid Kloogale mingile koolitusele ja siis suvel Londonisse keelereisile. Keku juures vaatasime õudukat "Tont" See film ei olnud õudne, pigem ta võib tekitada tunde, et sa hakkad ise ka mõtlema, et sul on kapis või voodi all tont.
Üks Kuuuuuuuum ja sõbralik päev! :)
Ps: Tahan, aga see on keelatud.
teisipäev, 19. mai 2009
Naer-karjed-rõõmud
Elu on imeline.
Vahepeal on tunne, et mind ümbritseb väga palju ilusaid inimesi. Toredaid, rõõmsameelseid ja mida kõike veel. Järgmine hetk on tunne, et mitte kedagi ei ole, aga see ei häiri mind. Mitte üldse.
Palju ilusat on olnud vahepeal.
Paar nädalat tagasi kutsus Joonas mind Tabasallu rannapeole. Liiga vara, kui nüüd mõelda selliseks rannapeoks. Kutsuti veel paari kohta, kuid otsutasin, et lähen olen veidi Tabasalus ja liigun koju tagasi. Me läksime alguses muidugi valelt poolt, sest mina ja üks tüdruk arvasime, et me saame küll sealt ja et ei ole mingit merevett ees, et teisele poole saada. Muidugi oli vett, palju vett. Mina ütlesin, et mina sealt üle ei tule. Üks tüdruk võttis papud ära ja läks üle. Poisid läksid tossudes ja võtsid meid selga. Püksid said siiski alt märjaks. Kuid, see ei olnud kõik. Tuli mitumitu korda suurem vesi ja kõrgem. Mul oli nii naljakas, kuid samas ka mitte. Tagasi ma ei saanud minna, edasi oleks ma saanud ainult kutidega. Ma olin mega kindel, et nad ei jõua meid üle tassida, kuid suutsid. Peaaegu oleksin vette lennanud.
Edasi trippisime mõõda panga äärt väga kaugele ja tegime lõkke. Ajasime juttu ja nautisime päikseloojangut. Grillisime vorste ja naersime. Mõnus oli. Esimene plaanitud buss läks, marsa läks ja ükshetk oli viimase bussini 30 minutit. Maa bussipeatuseni oli oioi kui pikk.
Krista oli nõus treppidest tulema minuga, tal oli muidugi ratas. Lenksule ta ei oleks julgenud mind võtta, sest ta ei oleks osanud sõita siis. Joonas tuli saatis meid ja otsustas et võtab Krista ratta, võtab mu lenksule ja sõidutab mu teiste treppideni, et ma ikka bussile jõuaks. Ma kiljusin ja naersin väga kõvasti. See oli vist ikka väga kõvasti. Mul oli õudne ja naljakas korraga. Mõtlesin et lendan pangalt alla. Sõiduajal paistis nii ilus täiskuu vastu, ilus. Treppidelt sai seigeldud alla pimedasse metsa ja joostud meeletult kiirusel, sest see on väga jube mets. Jõudsin ka bussile ja isegi Krista jõudis ringiga oma rattaga alla sõidetud.
Väga naerune ja meeldiv õhtu oli.
Reede nägin KAUPOT!
Kui kaua ma nüüd teda näinud polegi? Ei hakka parem arvutamagi, see aeg on ikka pikk. Väga kaua me koos ei olnud, kuid see aeg oli meeldiv. Jalutasime ja rääkisime. Tema jutujärgi sain aru, et matemaatika eksam oli kirves olnud ja et aega oli ka vähe antud. Ma ei tea mitu korda ma ta suust kuulsin et Tallinn on nõme ja et kõik inimesed passivad teda. Tundub, et on oma Tartuga nii ära harjunud. Otsisime Wismari tänavat ja naersime, et ma ei tunne Tallinnat. Vähemalt saab trollipeatustest kaarti vaatada.
Tegelikult oli mul ikka nii hea meel teda näha. Ma oleks võinud taga veel terve öö vestelda ja olla. Kasvõi vaikuses.
Saan temaga üldse kuidagi hästi läbi. See on nii hea. :)
Tema suundus kuhugi Wismari peole ja mina jalutasin marsapeatusesse. Suundusin taaskord Tabasallu, Joanna juurde.
Annu oli purjus ja laulis meile ja roomas mõõda maad. Tegelikult tegin nad peaaegu seda kõike koos Joannaga. Tennisereketist sai Annul kitarr ning suurest vesipiibu torust sai mikrofon pluss koeraga jalutades tekkis tunne nagu Benny Hilli algus oleks, kuidas naised jooksevad meestel järgi. Annu jooksis koeral järgi oma kõrgete kontsadega.
Vesipiibu tubakat üritasime ka ise leiutada, kuid see ei õnnestunud. Maitse oli hullem, kui kanepit tõmmates.
Magada sai korralikult. Kuigi haigelt palav oli. Vähemalt oli olemas pehme voodi.
Hommiku suundusin varakult marsale, mis oli ääretult positiivne tegu.
Koolist on mul täiesti tühi auk. See vist on sellest tingitud, et ma üldse ei viitsi end sinna kohale vedada ja seal üldse olla. Kindlasti on palju head ja paremat mu viimaste nädalate jooksul toimunud, kuid hetkel mu mälu ei suuda neid meenutada.
Unenäod on kummalised. Uni on viimastel päevadel magusam kui mesi. Ärgates on tekk peaaegu, et üle pea, mõni tekk hoopis maas, padjad on peast vasakul ja parem, kuid mitte pea all. Imelik.
Vahepeal on tunne, et mind ümbritseb väga palju ilusaid inimesi. Toredaid, rõõmsameelseid ja mida kõike veel. Järgmine hetk on tunne, et mitte kedagi ei ole, aga see ei häiri mind. Mitte üldse.
Palju ilusat on olnud vahepeal.
Paar nädalat tagasi kutsus Joonas mind Tabasallu rannapeole. Liiga vara, kui nüüd mõelda selliseks rannapeoks. Kutsuti veel paari kohta, kuid otsutasin, et lähen olen veidi Tabasalus ja liigun koju tagasi. Me läksime alguses muidugi valelt poolt, sest mina ja üks tüdruk arvasime, et me saame küll sealt ja et ei ole mingit merevett ees, et teisele poole saada. Muidugi oli vett, palju vett. Mina ütlesin, et mina sealt üle ei tule. Üks tüdruk võttis papud ära ja läks üle. Poisid läksid tossudes ja võtsid meid selga. Püksid said siiski alt märjaks. Kuid, see ei olnud kõik. Tuli mitumitu korda suurem vesi ja kõrgem. Mul oli nii naljakas, kuid samas ka mitte. Tagasi ma ei saanud minna, edasi oleks ma saanud ainult kutidega. Ma olin mega kindel, et nad ei jõua meid üle tassida, kuid suutsid. Peaaegu oleksin vette lennanud.
Edasi trippisime mõõda panga äärt väga kaugele ja tegime lõkke. Ajasime juttu ja nautisime päikseloojangut. Grillisime vorste ja naersime. Mõnus oli. Esimene plaanitud buss läks, marsa läks ja ükshetk oli viimase bussini 30 minutit. Maa bussipeatuseni oli oioi kui pikk.
Krista oli nõus treppidest tulema minuga, tal oli muidugi ratas. Lenksule ta ei oleks julgenud mind võtta, sest ta ei oleks osanud sõita siis. Joonas tuli saatis meid ja otsustas et võtab Krista ratta, võtab mu lenksule ja sõidutab mu teiste treppideni, et ma ikka bussile jõuaks. Ma kiljusin ja naersin väga kõvasti. See oli vist ikka väga kõvasti. Mul oli õudne ja naljakas korraga. Mõtlesin et lendan pangalt alla. Sõiduajal paistis nii ilus täiskuu vastu, ilus. Treppidelt sai seigeldud alla pimedasse metsa ja joostud meeletult kiirusel, sest see on väga jube mets. Jõudsin ka bussile ja isegi Krista jõudis ringiga oma rattaga alla sõidetud.
Väga naerune ja meeldiv õhtu oli.
Reede nägin KAUPOT!
Kui kaua ma nüüd teda näinud polegi? Ei hakka parem arvutamagi, see aeg on ikka pikk. Väga kaua me koos ei olnud, kuid see aeg oli meeldiv. Jalutasime ja rääkisime. Tema jutujärgi sain aru, et matemaatika eksam oli kirves olnud ja et aega oli ka vähe antud. Ma ei tea mitu korda ma ta suust kuulsin et Tallinn on nõme ja et kõik inimesed passivad teda. Tundub, et on oma Tartuga nii ära harjunud. Otsisime Wismari tänavat ja naersime, et ma ei tunne Tallinnat. Vähemalt saab trollipeatustest kaarti vaatada.
Tegelikult oli mul ikka nii hea meel teda näha. Ma oleks võinud taga veel terve öö vestelda ja olla. Kasvõi vaikuses.
Saan temaga üldse kuidagi hästi läbi. See on nii hea. :)
Tema suundus kuhugi Wismari peole ja mina jalutasin marsapeatusesse. Suundusin taaskord Tabasallu, Joanna juurde.
Annu oli purjus ja laulis meile ja roomas mõõda maad. Tegelikult tegin nad peaaegu seda kõike koos Joannaga. Tennisereketist sai Annul kitarr ning suurest vesipiibu torust sai mikrofon pluss koeraga jalutades tekkis tunne nagu Benny Hilli algus oleks, kuidas naised jooksevad meestel järgi. Annu jooksis koeral järgi oma kõrgete kontsadega.
Vesipiibu tubakat üritasime ka ise leiutada, kuid see ei õnnestunud. Maitse oli hullem, kui kanepit tõmmates.
Magada sai korralikult. Kuigi haigelt palav oli. Vähemalt oli olemas pehme voodi.
Hommiku suundusin varakult marsale, mis oli ääretult positiivne tegu.
Koolist on mul täiesti tühi auk. See vist on sellest tingitud, et ma üldse ei viitsi end sinna kohale vedada ja seal üldse olla. Kindlasti on palju head ja paremat mu viimaste nädalate jooksul toimunud, kuid hetkel mu mälu ei suuda neid meenutada.
Unenäod on kummalised. Uni on viimastel päevadel magusam kui mesi. Ärgates on tekk peaaegu, et üle pea, mõni tekk hoopis maas, padjad on peast vasakul ja parem, kuid mitte pea all. Imelik.
esmaspäev, 4. mai 2009
NÄDALAVAHETUS
Kui volbriöö sai kodus oldud, siis 1. mai pidi siiski miskit tegema.
Joonas tegi juba mitu päeva enne mulle kutse tulla grillõhtule. Pika mõtlemise peale otsustasin, et ikka lähen. Käisime enne Keku vanaisa ja vanaema juures Murastes koos ta vanematega. Alustuseks saime kohe pokaali shampust, mis oli ikka vägaväga hapu. Paar järgmist shampusesorti olid ikka paremad, kui see esimene. Sõime, naersime, käisime jalutamas. Rääkisime ühe pisikese julge naabriga juttu. Ma pisut isegi mängisin temaga. Nii see aeg läks..
Mingi aeg jõudsime tagasi ja suundusime Joonase juurde. Oi kuidas me mõtlesime igast trikke, kuidas kaks jooki Keku juurest kaasa võtta. (Siiski alaealised oleme veel ju. ;D) Lõpuks sai need ikka kuidagimoodi välja veetud.
Joonase juures oli mõnus, vaikne istumine neljakesi. Lõkke oli soe. Mina koguaeg loopisin neid puid sisse, et ikka suurem lõke oleks. (seekord ei saanud kahjuks võistelda mingi leedukaga nagu kunagi Kihnus, you now, Maria) Kuulasime muusikat, rääkisime ja jõime. Vahepeal grillisime vorste seetähendab et suht mina grillisin, kuna keegi ei suutnud ilusaid vorste grillida. Mustad kõrbenud tulid.
Ükshetk hakkas mul nii paha ja mul oli selline karusell, et hull. Ma mäletan kõike ja see ongi kõige naljakam. Omal jalal nagu väga Keku koju ei jõudnud, sest mu jalad lihtsalt ei kandnud mind. Hommiku ärkasin ja esimese asjana lihtsalt naersin Iseennast. Naersin, et kuidas on võimalik, et ma ei suutnud kõndida..nojah mõnele pakub nalja siiani.
Hommiku oli aii kui paha olla. Pidin trenni minema, aga sinna ma siiski ei jõudnud. Mõtlesin, et ma kukuks seal muidu kokku. Seega veetsin ma ühe ilusa laupäeva toas pohmakat ravides. Magasin ja jõin tohututes kogustes vett ära. Oleks mul hea olla olnud, oleks ma rõdule saanud selle imelise ilmaga päikest võtta, aga Eiii.
Loodan, et mõni veiniplekk mu pükstel siiski märgatav pole..
Pühapäev mõõdus suvilas. Sai metsavahel ringi huitatud, päikest läbi pilve püüda ja muidugi tööd teha. Mulle meeldib seal olla. Vahel on mõnus kuidagi eemal olla. Mõtled omi mõtteid, kuulad seda imelist linnulaulu. Oh, see koht on mõnus seal.
..ja tänane trenn oli karistus mulle. Jäin maha jälle. Nii kiire ja keerulise asja võtsid laupäev. Aga ma ei põe, saan hakkama!
Sooja vihma!
Joonas tegi juba mitu päeva enne mulle kutse tulla grillõhtule. Pika mõtlemise peale otsustasin, et ikka lähen. Käisime enne Keku vanaisa ja vanaema juures Murastes koos ta vanematega. Alustuseks saime kohe pokaali shampust, mis oli ikka vägaväga hapu. Paar järgmist shampusesorti olid ikka paremad, kui see esimene. Sõime, naersime, käisime jalutamas. Rääkisime ühe pisikese julge naabriga juttu. Ma pisut isegi mängisin temaga. Nii see aeg läks..
Mingi aeg jõudsime tagasi ja suundusime Joonase juurde. Oi kuidas me mõtlesime igast trikke, kuidas kaks jooki Keku juurest kaasa võtta. (Siiski alaealised oleme veel ju. ;D) Lõpuks sai need ikka kuidagimoodi välja veetud.
Joonase juures oli mõnus, vaikne istumine neljakesi. Lõkke oli soe. Mina koguaeg loopisin neid puid sisse, et ikka suurem lõke oleks. (seekord ei saanud kahjuks võistelda mingi leedukaga nagu kunagi Kihnus, you now, Maria) Kuulasime muusikat, rääkisime ja jõime. Vahepeal grillisime vorste seetähendab et suht mina grillisin, kuna keegi ei suutnud ilusaid vorste grillida. Mustad kõrbenud tulid.
Ükshetk hakkas mul nii paha ja mul oli selline karusell, et hull. Ma mäletan kõike ja see ongi kõige naljakam. Omal jalal nagu väga Keku koju ei jõudnud, sest mu jalad lihtsalt ei kandnud mind. Hommiku ärkasin ja esimese asjana lihtsalt naersin Iseennast. Naersin, et kuidas on võimalik, et ma ei suutnud kõndida..nojah mõnele pakub nalja siiani.
Hommiku oli aii kui paha olla. Pidin trenni minema, aga sinna ma siiski ei jõudnud. Mõtlesin, et ma kukuks seal muidu kokku. Seega veetsin ma ühe ilusa laupäeva toas pohmakat ravides. Magasin ja jõin tohututes kogustes vett ära. Oleks mul hea olla olnud, oleks ma rõdule saanud selle imelise ilmaga päikest võtta, aga Eiii.
Loodan, et mõni veiniplekk mu pükstel siiski märgatav pole..
Pühapäev mõõdus suvilas. Sai metsavahel ringi huitatud, päikest läbi pilve püüda ja muidugi tööd teha. Mulle meeldib seal olla. Vahel on mõnus kuidagi eemal olla. Mõtled omi mõtteid, kuulad seda imelist linnulaulu. Oh, see koht on mõnus seal.
..ja tänane trenn oli karistus mulle. Jäin maha jälle. Nii kiire ja keerulise asja võtsid laupäev. Aga ma ei põe, saan hakkama!
Sooja vihma!
reede, 1. mai 2009
TANTS-TANTS-TANTS-KABAREE
Tantsida on ikka nii kuradi hea!
..nii sai seda tehtud umbes kaks tundi järjest.Lihtsalt tantsid ennast tühjaks.
Tabasalu koolis toimub iga aasta selline niiöelda disko. Norra noored tulevad külla ja siis on tutvumispäev ja õhtu väike disko.
Väga tantsurohke oli. Algul ei saanud norrakad vedama, pärast pidama. Nad olid päris naljakad. Kõigil kuttidel olid geelisoengud peas. Ega nad väga kenad ei olnud, tüdrukud olid neil mitu korda ilusamad. Norrakate suhted omavahel on küll väga lähedased. Kallistavad üksteist siis kui tuju tuleb. Käperdavad väga palju üksteist, ka poisid omavahel. Tantsivad ka väga teistmoodi kui eesti noored..
Suured tänud Annule, kes meid sinna vedas. Isegi, et ta kõige vähem tantsida jõudis, sest tal hakkas kohe pistma.(<-Nõrk)
Ma sain oma sokolaadi ka lõpuks kätte Annu käest. See on nii hea, et mul on peaaegu otsas. Söödik nagu ma olen.
Volbriööl istub Marie kodus, kuid meeleldi istuks ta sooja lõkkeääres ja sööks tuhakartuleid soola ja võiga. Millised imelikud soovid?
Vast on asi selles, et Saarele tahaks, väga.
Ikka on mul see totter asi, et teatud kellani on mul õhtuti uni. Kui kell ületab mingi piiri, siis kaob mul uni ära. Ööloom.
..nii sai seda tehtud umbes kaks tundi järjest.Lihtsalt tantsid ennast tühjaks.
Tabasalu koolis toimub iga aasta selline niiöelda disko. Norra noored tulevad külla ja siis on tutvumispäev ja õhtu väike disko.
Väga tantsurohke oli. Algul ei saanud norrakad vedama, pärast pidama. Nad olid päris naljakad. Kõigil kuttidel olid geelisoengud peas. Ega nad väga kenad ei olnud, tüdrukud olid neil mitu korda ilusamad. Norrakate suhted omavahel on küll väga lähedased. Kallistavad üksteist siis kui tuju tuleb. Käperdavad väga palju üksteist, ka poisid omavahel. Tantsivad ka väga teistmoodi kui eesti noored..
Suured tänud Annule, kes meid sinna vedas. Isegi, et ta kõige vähem tantsida jõudis, sest tal hakkas kohe pistma.(<-Nõrk)
Ma sain oma sokolaadi ka lõpuks kätte Annu käest. See on nii hea, et mul on peaaegu otsas. Söödik nagu ma olen.
Volbriööl istub Marie kodus, kuid meeleldi istuks ta sooja lõkkeääres ja sööks tuhakartuleid soola ja võiga. Millised imelikud soovid?
Vast on asi selles, et Saarele tahaks, väga.
Ikka on mul see totter asi, et teatud kellani on mul õhtuti uni. Kui kell ületab mingi piiri, siis kaob mul uni ära. Ööloom.
Tellimine:
Postitused (Atom)