Ma tahaks siia tihedamini kirjutada, aga ma siiski ei jõua. Viimasel ajal olen koguaeg kuskil ära, hea kui netti jõuan.
Pühapäeval olin väänas, käisin üksi rannas. Mõnus oli, sain omaette olla ja mõelda igasugustele asjadele. Naljakas oli see, et kõik inimesed käisid nii kiirelt rannas päevitamas. Mina olin seal umbes 4h, aga mu ümber vahetusid inimesed vähemalt 10 korda.
Esmaspäeval käisin ka vääna rannas. Läksin koos annuga, seal oli veel inimesi. Käisin isegi ujumas, kuigi seda vist ei saa ujumiseks nimetada. Lihtsalt ei ole võimalik minna sügavale vette, kuna on tunne, et su jalad jäätuvad ära. Õhtu nägin Laurat. Jalutasime paar tundi linnas ringi ja läksime koju. Ta oli nii pruun, tuli just Barcelonast siiski.
Teisipäev otsustasin teha vaheldust ja minna Kakumäe randa. Keku juurest läksime ratastega, Kristo kõndis jala.Minu rattal ei olnud loomulikult pidureid, mis oli päris äge. Ma ei mäleta kuna ma viimati enne seda rattaga sõitnud olin. Teepeal ühines veel meiega Marka koos rattaga. Rannas liitus meiega Joonas, natukese ajapärast tulid veel Keit ja Karel ja Annu. Mingiaeg ilmus veel Rasmus ja lõpuks tuli ka Liina. Pisut nägi oma klassikaaslasi, heheei. Keiduga käisime ujumas, (loega: märjaks tegemas) mõlemad kiljusime muidugi, sest nii külm oli. Hästi tore oli igaljuhul rannas. Mingihetk ma liikusin Markaga ära, istusin talle pakikale rattal. Ma mõtlesin peaaegu koguaeg, et me käime sellega kohe ümber, õnneks ei käinud. Käisin korra kodus ja suundusin siis poodi, et osta Kekuga Annule kingitus. Ilusa kingi valik käis nii umbes 5 minutiga. Läksime Keku juurde, et teha talle ka üks ilus ja maitsev tort. No kui Keku ikka kõrval närvitseb, ei ole seda torti väga lihtne teha:D, õnneks ta sai valmis. Läksime siis Marka juurde. Istusime niisama, mängisime kaarte. Kes jõid, kes mitte. Vahepeal hüppasin üksi batuudil. Siiski mu üks lemmik asjadest. Lõpuks läksime neljakesi batuudile, mina, Joonas, Keku, Ramka. See oli lihtsalt nii naljakas. Me olime Kekuga keskel ja siis Joonas ja Ramka hüppasid ääres. Me lendasime Kekuga nii kõrgele. Ahhh, see oli ikka super. Meie kohta, jõudsime me väga vara Keku juurde. Kokkuvõttes me saime magada siiski aind 2 tundi, pluss me magasime sisse.
Oli aeg minna imearmsale Annule õnne soovima minna :)
Padjanägudega me siis iilisime mõõda ta majaäärt. Koputasime ta aknale, aga ta arvas muidugi, et see on ta õde, kes teeb lolli nalja. Isa lasi meid sisse, läksime talle laulma. See oli nii armas, kuidas ta ehmatas ja tekialla puges. Ta poleks uskunud, et me talle enne poolt9 lähme laulma koju. Hakkasime siis seda meie imehead torti sööma ja peale seda läksime lasteaia hoovi tantsima. Jah, me tantsisime kell 9 hommiku lasteaia hoovis. Nii tore oli. Keku ja Lauraga tegime pärast paar kokteili ja hakkasime randa minema. Oh üllatust, me ei jõudnud randa vaid Marka juurde. Me hakkasime seal edasi jooma. Järgmine hetk olime me Lauraga päris joogised ja naersime. Olime kõht kõveras, lihtsalt nii haiged naljad olid. Kahjuks mingihetk pidin ma ta bussi peale saatma. Ma oleks peaaegu nutma hakanud, sest mul oli nii kurb, et ta ära läks. Ta sõitis 3 nädalaks Pariisi. Alles tuli ja juba jälle läks.. Nii ei tohi.
Kui Marka juurde jõudsin tagasi, otsustasime minna ujuma. Kuna minul ja Markal polnud plätusi, ütlesin ma, et me lähme paljajalu. Nii me läksime Joonase ja Markaga paljajalu Tabasalu randa. Kuna ma olin nii joogine, ei saanud ma üldse aru, et valus oleks kõndina, kuigi nemad vahepeal ikka oigasid. Vesi oli päris soe. Ma jooksin isegi 2 korda tagasi vette, sest nii mõnus oli. Ja ma pidin oma juukseid mudast puhastama, sest et Joonas suutis mulle seda näkku visata. See oli ikka päris valus.
Kui ma Marka juures olin kuivad riided viimased selga pannud, otsustas keegi veesõda teha, lõpuks olid mul ikka pluus ja püksid märjad. TÄNKS!
Läksin koju ja siis suundusin linna ja nägin veel Laurat, JEE! Tegime ühe siideri Snelli pargis. Ta trennikaaslane Risto istus ka seal, seega saime ta kõrvale minna. Pärast liikusime edasi Joonase mingise kohta, kus ta harjutab võistlusteks. Tegime Lauraga endale kartuleid fritüüri sees, päris head olid, kuigi ma vist panid VEITS palju soola. Upsi. :D
Me ajasime suht omavahel juttu, aga pole hullu. Vähemalt oli meil lõbus. Edasi läksime Vertigo juurde, kus nägime Annut ja Joannat. Saatsime nad trollile ja siis kõndisime linna, saatsin veidike Laurat. Peale seda sain Kaupoga kokku. Istusime terve aja musumäel ja ajasime juttu. Nii tore oli jälle, väga tore isegi.
Täna magasin end välja ja käisin vanaema juures. Sain kõike head ja paremat. Nägin üle hästi pika aja väikest naabritüdrukut Emma-Britat, kes on juba viiene. Ta on ikka väga jutukas ja väga ilus. Tema emaga ajasin ka juttu, sest teda polnud ka ikka väga ammu näinud. Jalutasin koju ja sain linnas Kekuga kokku. Kõndisime vanalinnas ja käisime muidugi mitu korda oma lemmik kohas ja ühes teises lemmikkohas ka. Tahtsime minna Radissoni katusele. Seal on ikka võimas vaade. Kahjuks meie õnnetuseks oli seal kõik välikohad täis. Muidugi pidime kaks korda selle rõveda liftiga sõitma. Otustasime minna siis Vertigosse. Seal olid ka kohad täis. Pettunult ootasime lifti, kui kõndis meist üks meeletult ilus meesteenindaja mõõda. Ta oli nagu tõesti niii ilus ja väga pruun. Uksest välja kõndides nägime kõndisid just kaks kutti mõõda. Lõpuks kui hakkasime neist mõõduma ja terminali minema, ütles üks "Tüdrukud". Iga asi, mida nad küsisid, vastasime me " Ma ei tea" Lõpuks nad said Keku nr ja pidid pärast helistama. Käisime veel igapool ringi ja nad helistasid. Saime kokku ja muidugi pidi kohe Keku marsale minema. Jäin veel veidikeseks nendega, kuni ma ei viitsinud enam nendega kuhugi minna. Mõtlesin et Kaupo on juba linnas, kuid tuli välja et ei ole. Istusin 40 minutit kuskil Estonia ees oleval suvalises trepil. Käisime jälle Musumäel istumas. Kui ära hakkasime liikuma tõstis Kaupo mind õhku ja keerutas. Ma mõtlesin et ma kohe lendan. Ega ma nüüd väga kerge ka pole. Ma muidugi arvasin, suht et jään maha, kuid mul jäi isegi aega istuda seal peatuses. Lõpuks kui buss juba peaaegu kohal oli, hoidis Kaupo mind kinni. Ma mõtlesin, et ma jäängi maha. Samas loomulikult ma oleks sinna linna tahtnud jääda, aganojah.
Mu viimased päevad on ikka nii toredad olnud. Vähemalt on tegevust olnud. Senikaua ma ei nurise, kui tegevust on. Teadagi, mulle ju siiski suvel Tallinn ei meeldi.

Te olete ikka toredad. Aitäh. :)