Nädal algas rõõmsalt.
Trenni andis Anastassia, kuna enda treener oli esinemas. Tegime House. See on raske, kuid samas huvitav. Meeldis.
Peale väsitavat trenni sain Bärbeliga kokku ning läksime kinno "This is it" vaatama. See oli uskumatult hea. Mul oli täpslet selline tunne peale filmi lõppu, et ma nüüd alles lähen seda kuulama-vaatama.

Ma käisin üle pika aja võrgpallis, kus oli nii hea olla taaskord. Olin juba unustanud, kui hea seal on!
Lõpus sain Marekule "Tsau" öelda, kellel oli korvpalli võistlus seal.

Annu, Joanna, Keku ja Kristaga käisime Polütehnikumi kooli stuudios pildistamas. Ma olin nii väsinud, et väga tuju ei olnud pildistada, kuid samas oli ikka lahe. Rõõm oli näha kui head sõbrannad on Annu ja Joanna. Kohe on näha, et nad on parimad sõbrannad. See oli imeline.
Pärast koju sõites helistas Sofi mulle, tegi mind rõõmsaks, sest kutsus mind kinno. Tasuta. Ja ütleks, et tasuta kino on kõige parem kino. Käisime draamat "Psühhiaater" vaatamas. Mulle väga meeldis see film.

Reede läksin Kadi-Liisi ja Liisaga koos Lilleküla kooli peole Sauele Saunapunkti. Sinna jõudes tekkis mul kohe tunne, et ma oleks kuhugi väga kaugele sõitnud. Palgist maja ja lumi ümber selle.
Mul tekkisid kohe mõtted, kuidas ma sealt küll ära saan. Ma ei teadnud sealt peaaegu kedagi. Vähemalt lõbustas mind Kristiina üle poole ajast.
Kell üksteist sain õnneks Kelli sõbra autoga Hiiu bussipeatuse. Jee! Sõitsin linna ja sealt Kakumäele Flinti, kus pidin Iljaga kokku saama. Ajasin seal suht kaua tuttavatega juttu ja jalutasin maantee poole. Pool teed lõbustas mind telefonis Ilja, kellega ma siiski ei saanud kokku.
Maantee ääres hakkasin hääletama, suht kohe sain auto peale. Autos olid mega naljakad tüübid. Oleks nendega peaaegu Laagrisse sõitnud, auto ära vahetanud ja siis linna sõitnud nendega, kuid otsustasin, et lähen ikka Haaberstis maha. Üritasin taksot tellida, aga kõik numbrid olid kinni.
Hääletasin loomaaia juures ja sain autole. Mega huvitav autojuht oli. Küsis igast küsimusi ja põhimõtteliselt terve tee linna rääkisime.
Kõndisin Olümpia hotelli juurest Jarmo juurde, kus ma nägin Lemmit!(..ja ka Anderit üle kolme aasta.) Natukene olime seal ja liikusime kaks korrust alla Anna korterisse. Tunni aja pärast tulid Anna ja Hanna linnast. Rääkisid oma seiklustest, eriti sellest kui lahe kelner neil Angelis oli.
Nii hea oli neid näha ja rääkida! Te olete ikka nii lahedad! Miks te Tallinnas ei ela?!
Mingi hetk sadasid Ander, Jarmo ja üks kutt Anna poole sisse. Umbes pool5 hommiku vajutas tundmatu kutt ühte stepsli nuppu, mida ei oleks tohtinud vajutada ja elekter kadus ära. Tuba oli täiesti kottpime ja Anna oli suht vihane.
Kutid läksid minema välja arvatud Ander. Ma vahepeal mõtlesin, et sõidan ikka taksoga koju, kuid jäin sinna ööseks.

Hommiku sõitsin koju.
Magasin kaks tundi ja sõitsin emmega tädi juurde õhtust sööma. Ajasime üsna kaua juttu, kui lõpuks toit valmis sai. See toit oli nii hea! Ma pidin pärast lõhkema, sest sõin ilmselgelt liiga palju.
Mingi hetk viis emme mind TTÜ Spordihoonesse, kus toimus IDO ehk siis tantsuvõistlus. Mona osales ka seal. Mõni tantsis nii hästi, et täitsa lõpp. Ma tahaks ka osata. Eriti meeldisid mulle, kuidas noored tegid duot. Nii armsad olid.


Ma tahaks siia nii palju kirjutada, aga jätan siiski enda teada.
Pole vist ikka päris õige koht siin.

Aeg lendab, lendab kiirelt!

Ootamatult tuli vaheaeg ja sama ootamatult see ka lõppes.
Vaheaeg algas siis Flindis, Hip-Hop Holidays! Soojendust tegime Laura juures. Üsna naljakas oli, kuidas kaheksa tüdrukut lihtsalt joovad ja lobisevad ning kui kiirelt võib nende hääletoon muutuda kõvemaks.
Flindis oli väga palju rahvast. Õhku oli sees vähe, mida sisse hingata ning palavus oli tappev. Pool aega veetsin ma-ei-tea-kus, sest mu kõik sõbrad-tuttavad kadusid ei-tea-kuhu. Vähemalt tuli Liina, kes pool aega veetis minuga. :)
Lõpuks, kui oli aeg taksole minna, olin jälle mina see, kes viimasena jooksis taksosse. Eitea, kuidas mul see õnnestub.
Hommik oli naljakas. Birgit ja Laura pidid varakult Tartu sõitma, seega ärkasime vara. Mõlemad ainult vingusid ja olin nii unised. Nad ei saanud mitte midagi aru. Kui olime poolel teel bussipeatusesse, avastas Laura, et mobiil jäi koju.

Õhtu lubasin minna Kadi-Liisi juurde, kus oli ka Liisa. Ma olin nii väsinud ja uimane, et lausa uskumatu. Üle poole ajast lihtsalt pikutasin voodilt, sest lihtsalt ei jaksanud olla.

Pühapäeva õhtu tuli ootamatu minek Laura juurde. Ostsime endale kõike head ja paremat poest ning suundusime Laura juurde. Väga mõnus ja naerune õhtu oli.
Kui Aliast mängisime, küsisin ma Lauralt: "Mida Olari mängib?", äkki karjub Maria:"Klaverit". Ilmselgelt olime me Lauraga lämbumas naerukätte, sest Olari mängib meil ju jalgpalli, mitte klaverit!

Kolmapäeval oli Soome reis koos Meriliga.
Laev oli külm ja loksus hirmus kõvasti, kuid selle elas üle. Poodidest sai mul pikaks ajaks kõriauguni. Kaheksa tundi poest poodi käia ei ole kuigi lihtne tegevus. Vähemalt oli lõbus. Ülepika aja oli rõõm Merilit näha ja temaga üks vahva päev veeta!

Pool oma vaheajast vaatasin filme. Kvaliteet aeg. Lihtsalt nii HEA!
Kui vaatan ühe filmi ära, tahan veel ja veel vaatada. Aga aega võiks rohkem olla.
Minu kümme vaheajal vaatatud filmi:
"Dirty"
"Spun"
"Alpha Dog"
"Milk"
"Smokin Aces"
"Lords of Dogdown"
"Taken"
"Felon"
"The Hangover"
"Into the wild"
Kõik filmid olid väga head, kuid viimane on siiski lemmikust lemmikum!

Oh laupäev!
KADRI 19&ROCKSTARS!
Sisse minnes saime endale ilusad sinised käepaelad. Järgmine hetk mul jäi lihtsalt suu lahti, sest seal oli nii palju süüa. Seda oli ikka väga palju. Ma mõtlesin, et kes kõik need asjad ära sööb. Mul endal oli kõht nii täis, et pidi lausa lõhkema.
Kuna ma teadsin sealt üsna vähe inimesi, mõtlesin, et liigun suhteliselt varakult koju.
Oh eii!
Kuna seal pidi baarist alkoholi ostma, mõtlesin et väga palju ma neid ei raatsi osta. Läksime Bärbeli ja Eleriniga 2=3 õlu ostma, kui baarinaine ütleb meile: "Mingi kellani on õlu ja siider sünnipäeva lapse poolt".
No nii see siis läkski, üks siider, teine siider.. Oh, kes see enam mäletab, kui palju neid lõpuks kokku tuli. PALJU igaljuhul.
Üks hetk sattusime backstace, kus Elvis võttis klaveri taga koha sisse ja hakkas mängima. Keegi ütles loo ja tema mängis. Kes sõnu teadis, laulis ka kaasa. Oh, see oli nii HEA!
Kurb, et ma ise klaverit ei oska..
Ja
mu selga sattus kuidagi üks ilus pusa. Roheline ja ruuduline! Ma oleks selle endale jätnud, sest see oli nii ilus ja soe, aga lõpuks võeti see siiski vägisi ära.
Koju kõndisime kolmekesi jala, sest taksot mul ei lubatud võtta. Nii ma siis kõndisin ühest äärest teise.
Väga ulme-lahe sünnipäev oli!

Pühapäeva hommik oli no nii paha, et täitsa lõpp!
Hilisõhtul sai vist oma esimesed toiduampsud võetud! Jee!

See nädal möödus kiirelt ja kooliselt! Kool väsitab. Ei viitsi ega ole tuju õppida.

Eile õhtu läksime Bärbeliga Kadri juurde, ukseees liitus veel Ailika meiega. Tegime imehead vesipiipu, sõime end paksuks ning kiusasime Kadri imearmast uut kassipoega. Valge ja sinistesilmadega, nii armas! Ta oli nii pisi, et tekkis tunne, et läheb kohe katki.


Ja
endiselt kummitab The Beatles "All you need is love"

CAPTAIN FLINT

Kui terve koolinädal möödus õppides ja täiesti omaette olekus ning mitte naerdes, siis pidi siiski miskit valesti olema..

..ja selleks tuli reede otseloomulikult kuhugi minna!

FLINT!

Kui sinna jõudsime, oli seal maksimum kümme inimest. Mu tuju oli juba peaaegu alla nulli ja ma mõtlesin, miks ma koju ei jäänud. Kuid, ma olen õnnelik, et ma siiski läksin ja jäin ja olin!
Parima rummikoksi sain ka, mis kadus lennukiirusel. Aitäh, mu armas koolivend!

Äkki hakkas nii palju rahvast tulema ja järgmine hetk oli lausa nii palju rahvast, et raske oli liikuda. Tantsida tuli otseloomulikult õhupuuduse ja palavuse käes, kuid ega see mind ei heidutanud!
Pool aega ma vist siiski veetsin väljas. Kuigi ma tegelikult ei tea, ajataju kadus. No ups, et ma oma kahte toredat tuttavat nii harva näen ja nad omadega sisse ei jõudnud. Ma pole vist ammu nii palju naernud. Muidugi te ei uskunud mind.

Ja
üleüldse,mismõttes seal nii palju tuttavaid oli?

Mõni pidi mind lausa mitumitumitu korda kallistama ja õhku tõstma.

Ütleme nii, et see pidu laadis mu patareid korralikult täis!

Uhh,vähemalt ei jäänud Liina, Liisa, Kristin ja Keit uksetaha. Vedas teil õnneks!

:)

Meenus ka üks vana lause ühe isiku poolt.

"Sinuga mängiks nagu kaarte, ükskord võidad, teinekord kaotad. Kunagi ei tea ette, kumb sealt tulla võib.."

Tüdruk.

Ma arvan, et see oli neljapäev, kui ma jalutasin üksi kooli juurest peatusesse, et trolliga koju sõita.
Peatuses oli üks armas tüdruk. Ta sõi sokolaadi, mis oli tal salvaka sisse keeratud. Arvatavasti ikka sellepärast, et ta käsi ära ei määriks. Kui trollisõit oli möödunud ja mul oli aeg maha minna, nägin seda tüdrukut jälle. Ta ei istunud toolil, vaid kuidagi kahe pingi vahel oleva asja peal. Tal olid laulusõnad ees ja laulis. See oli midagi ilusat.

Aga,
muidu nädal möödus linnutiivul.

Esmaspäeva õhtu veetsin Laura juures. Lobisesime ja tegime piipu!

Muidu oli nagu koolinädal ikka. Suursuur uni koguaeg. Iga hommik raske ülesaamine. Kes see tahaks hommiku vara sooja teki alt välja ronida?! Ma usun, et neid inimesi väga ei leiduks.

Ja kuhu kadus reede?
Seda nagu polekski olnud. Olin ju põhimõtteliselt ainult kodus. Ei tea kuhu see aeg lendas..

Kuid
nagu kokku lepitud oli, pidime me tegema miskit laupäeval neljakesi. Mina, Annu, Keku ja Laura. Plaan sai täide viidud. Läksime Tapperisse meie kooli rebastepeole. Tantsida sai meeletult. Aii, kui mõnus! Koht iseenesest on lahe, kuid samas rebastepeo jaoks päris õige koht siiski pole. Liiga avalik.



Piuviupiu.

Mjäu.

Kus on päike
ja
kuum rannaliiv?

..üks lennupilet, aitäh!

Ma ei oska Keku sünnipäeva kuidagi kokku võtta ja midagi selle kohta öelda. Ei teagi miks. Paljajalu külmal murul ja asfalteel oli tore käia.
..ja naerda kellegile!
Kiikuda armastan endiselt.

Ja
oma sita tujuga suudan kõik ära rikkuda. Ära räägi jah ühtegi sõna ja ole omas mullis. Good job, Marie!
See on see öö otsa üleval olek ehk suur väsimus ja natukene paha tuju.

Krissu ja Mannu! (te olete ikka armsad!)
L-a-s-t-e-s-h-a-m-p-u-s! Paabel ! Oiii kui head! Zetoooood! Oioioioioi kui Heead! Tants trall ja pillekaar.

Liina ja Sofi.
Mulle meeldib ka, kui telefon heliseb ja teiseltpoolt toru kostub "Me tuleme nüüd sinna" Meeldiv. Minu suur piip. Pelmeenid. Minu armas ehitajast kass. Linnas noorteöö, kus ei toimunud mitte miskit. Väga joogine Laura koos Kristianega. Natukene naermist ja jalustkäik koju.

armas
nohu ja köha.
puhkus koolist.

Jõgeva ja hommikune päiksetõus rabas! Fantastiline!
..ning Palamuse laat! Oi kui suur see oli.

Kadi-liis ja Liisa.
oh kui kaua pole nii koos aega veetnud. Sai natukene parandatud.
vein maitses hästi igaljuhul.


Ja
ära ole nii ilus. Aitäh.


(:

seiklus siin, seiklus seal..

Ootamatu Von Krahl, koos Bärbeliga.
Laval oli Dramamama. Oh, nad on ikka ägedad. Pärast neid tuli lavale Slavka ja tema sõbrad. Ma ei mäleta kuna ma viimati bluesi nägin lives, igaljuhul oli see midagi väga-väga head! Lugusi tehti ka Lea ja Taneliga.
Seal oli nii hullult palav, samas nagu rahvast nii palju ka ei olnud. Ma ei kujuta ette, kui seal ikka rohkem rahvast ja tantsu on, mis siis veel toimub. Lämbud ära?!
Pärast läksime välja värsket õhku hingama. Kohe istusid kaks kutti meie kõrvale. Hakkasid juttu ajama. Nad jõudsid selle vähese aja jooksul ikka väga palju rääkida..
Kuna väljas oli juba pisut jahedavõitu, hakkasime kodu poole liikuma. Mul on hea meel, et me ikka läksime. Aitäh.

Laura ja Rotermanni kiigud. Mõõõnus!
Tammsaare park, soe Latte ja Ska. Kanteri heited suurest ekraanist ja paberist paljupalju lumehelbeid minu peakohal. Ühesõnaga mõõnus!

Ootamatu Tartu seiklus.
Esimene auto oli ikka päris ehmatus. Elvise tuttava peale ikka ei satuks. Vähemalt oli hea auto, oleks võinud otse Tartu saada. Rokika klubi ja taaskord Ska! Rahvast oli "üliülipalju" , niiet et liikumisruumi ei olnud. Kui alguses oli nii külm, et paneks lausa kombeka selga, siis pärast oli nii kuum, et võtaks kasvõi alasti! Tantsida sai palju.
Et ikka haigeks ei jää, paneb Marie keset tänavat teksasi endale jalga. Plaan oli laseritele minna Maailma, kuid jõudsime omadega hoopis Krooksu. Kus leidis endale sõpru. Wc järjekorras, tahtis üks kutt mu põske silitada. Sellepeale ütlesid, et mul on kutt olemas. Järgnes abiellu ettepanek mulle. Ütles, et jäta kutt maha ja abiellu minuga siin samas. Ei, aitäh!
Maria andis oma sooja salli ja oli aeg teeäärde liikuda Bärbeliga. Me ei jõudnud teeäärde, vaid oma sõprade juurde, kes meiega Krooksus tutvusid. Ülihea piip ja väga maitsev rumm! Uskumatu, kui huvitavalt võib üks inimene rääkida. Sa lihtsalt kuulad nii huviga, sest ta räägib nii hästi. Ja pisut naljakalt, et minul tekivad kerged naeruhood! Üks hetk avastad, et väljas on valge ja oleks aeg ikka kodu poole liikuda. Üheksast vist saime autosse ja järgmine hetk ma juba magasin. Vähemalt läks sõit kiirelt.

Paar tundi und ja vanaema juurde emmet aitama.
Poest sidrunid ja võis sammuda edasi Laura juurde. No nagu meile kombeks, ei suuda me kodus istuda. Paar lonksu rummi ja Tabasallu!
Mingi hetk läksime välja, lasteaia hoovi. Ma sain kiikuda. Oii, kuidas ma armastan seda. Sain ehitada liivalosse, kõndida mööda asfalteed paljajalu, naerda kükikil asfalteel(tunne nagu kõik oleksid kivis olnud), liikuda randa ja otsustada poolel teel ümber, et ikka ei lähe ujuma, kuigi hommikul oli isegi tahtmine minna. See oli hämmastavalt naerune õhtu-öö. Endiselt imestan, kui sõbralikud inimesed olla võivad, armas.
Ja kui tihti ma leian end kell pool6 paljajalu poriloikudes jalutamas? Või siis järgmine hetk ärkad teises korteris rohelises toas roheliste linade alt. Või siis järgmine hetk enda voodist? Ulme.

Õhtuks jõudsin Tiskre omadega. Väga unine ja naljakas oli olla, sest nii vähe oli mitme päeva peale magada saanud. Aga sai käidud Joonase ärasaatmispeol. Läks kaheks nädalaks Kanadasse ja tegi saatmispeo?! Suht nali ikka! Vähemalt olid oad ja värksed küüslaugu leivad maitsvad.

Järgnev päev oli UNI! Lõpuks!
Õhtu oli selline piibu isu, et kutsusin Bärbeli piibu tegema. Läksime oma lemmik kohta. Piip oli nii hea. Tunni pärast liitusid meiega veel Martin ja Triinu. Lõpuks kui kann valus oli ja pisut külmaks oli läinud jalutasime koju. Teepealt haarasime puuotsast õunasid, mis olid kohe eriti head.

Ootamatu kutse peole.
Nii tore oli näha Mertenit ja Olarit, keda polnud päris ammu näinud. See pidu oli täiesti sürr. Lihtsalt jah..! Polegi sõnu vaja.
Koju läksin kümne minuti asemel tund aega. Pole hullu.

Bärbeli SWEET 17!
Sain maailmaparimat Napoleoni kooki. Nägin Bärbeli venna imenunnut last. Tal on nii suured silmad, sinised. Iiilus.
Ta venna naine viis meid bussijaama, kust edasi suundusime teeäärde- Tartu!
Saime ühe eriti ilusa auto peale. Ma polegi vist nii ilusa auto peal kunagi olnud. Ma sain põhimõtteliselt taga ka oma jalad täiesti sirgu panna. Need kutid olid nii naljakad, et Bärbel arvas, et ma lämbun vahepeal ära. No nii naljakas oli. Need jutud olid täiesti haiged.
Kohale jõudes võtsin möödaminnes kaks burksi ja liikusin Krissu juurde. Päris mõnus pesake on tal seal. Rääkisime läbi skype Liinaga. Üritasime Krissu mikrit tööle saada, aga see väga ei tahtnud õnnestuda meil. Kui nad olid oma asjad ära joonud, liikusid nad kluppi. Saatsin nad ilusti ära ja sain väga purjus Ollaga kokku.
Kogemata põrkasime Bärbeli ja Eleriniga Tasku juures kokku. Plaan oli minna Hansu juurde, aga liikusime nendega hoopis Pirole. Tegime vesipiipu, mis oli kohe eriti hea. Muidugi ei saa mainimata jätta, kui SOE öö see oli. Lihtsalt nii soe.
Koju jõudes tegime Ollaga kerge võikuringi ja läksime magama. Mul ei olnud und, niiet helistasin Mannule, kus nad omadega on. Nii hea oli rääkida, isegi et Mannu natukene joogine oli. :)

Järgnev õhtu läksime Mariaga linna. Nägime natukene Jaanust. Käisin Mannuga Wildes söömas. Läksime Pirole piibutama, kus oli lihtsalt tunne, et kukud pikali ja vajud magama. Sain Kaupo ja Mariaga kokku ning suht kohe suundusime koju. Uskumatu, kui vara me koju jõudsime, aga lihtsalt nii väsinud oli olla. Suht kõigil oli see päev veider uimane olek.

Reede oli söömine ja Tallinn!
Sain oma jope ja salli ja võtmed Bärbeli juurest tagasi, mis ma kogemata sinna unustasin.

Laupäev oli väga-väga kurb hommik. Maria lendaski minema. Kümne kuu pärast näeme?! Või äkki ikka jõuan sulle külla ka! Ma loodan, et sul on kõik korras seal.
Õhtu läksin Bärbeli ja Elerini sünnipäevale. Lihtsalt mine, kui äge on Kadri korter. Ma olin nii vaimustuses. Nii suur, nii mõnus. See rõdu, ahh võimas! Iiilus! Ja kui palju õhupalle! Ütleme nii, et taaskord palju naeru ja nalja. Ja jook mõjus kuidagi kahtlaselt kiiresti?
Äraminek oli ka väga-väga nali. Ristmik oli liiga hull, et aru saada, kuhu ma minema pean. Kott jäi üles, õhupallid jäid üles. Niiet suund tagasi. Üksi ei lastud mul enam minna, seega sain autoga. Sain oma sõberiga kokku. Koju jõudsin vist hommiku kell 10? Ups!

Vapiano.
Birgit, Kristiane, Laura ja üks väga iteligentne kutt. Mul oli jälle naljakas. Või mul on vist koguaeg suht nali ja naer?
Saatsime Birgiti rongile ja läksime Lauraga Kompressori. Juustupallid.
Edasi linna. Nägin Atsi, Erikut ja Markust. Mu armsad endised koolivennad! Sellises kohas kohtan neid, kus poleks ootanud näha mitte ühtegi tuttavat. Pidime minema Laura ja Kristianega Vallibaari ja siis Levikasse. Seisime ja tiirutasime nii kaks tundi. Mina ei jõudnud kuhugi. Olin nii väsinud, et läksin ikka viimasele bussile.

Uniuniuni!
Armas uni.
Õhtu pisike jalutuskäik ja mitte tore oli näha tuttavaid. Pole hullu.

Ja
täna hakkas ilus kool.
Inimesed olid nii ilusad. I-l-u-s-a-d.

Laulasmaa

Ahoi !
Eile suundusime koos Merili ja Sigridiga viimase marsaga Laulasmaale. Pika seletamise peale jõudsime põhja randa, kus oli veel igast tegelasi. Imestan ikka, kuidas mõned mind mäletavad, kuigi pole kaks aastat umbes näinud. Jarmo mäletas mind kui parimat pelmeeni tegijat ning mu mustade dresside järgi nimega jamaica. Naljakas mõelda, et ta sellised asju mäletab..
Randa minnes vaatasime, et mingi helendav asi on meres. Keegi ütles, et purjekas. Mina ise veel imestasin, et kas on üldse helendavad purjekad olemas. Pärast tuli välja, et see oli kuu. Nii ilusat värvi kuu. Taevas oli ka ääretult ilus, seal oli nii palju tähti. Ma polegi vist nii palju neid see aasta näinud. No neid ikka oli seal.
Ütleks et üllatavalt soe öö oli, kuigi asi võis ka selles olla, et natukene sai külmajooki ka võetud. Mingi hetk jooksid ratastega mu tuttavad ära, keda ma teadsin. Jäime selle seltskonnaga, kes on ka kutimuti laagris olnud. Ma neid küll ei teadnud, aga nad oli üllatavalt sõbralikud ja toredad.
Kui olime juba piisavalt kaua seal juttu puhunud, ajasime Sigridi üles ja liikusime metsa poole. Täiesti kottpime oli, ürita siis minna seda otseteed metsa vahelt, kus alati laagri vahetuste ajal käidud sai. Jõudsime ühe teepeale, mis lõpuks viis maanteeni välja. Sealt oli veel parasjagu kõndida. Vahepeal eksis üks auto ka sinna maanteele ära. Loomulikult hüppasime me igaks juhuks põõsasse. Kui nüüd aus olla, siis kaine peaga poleks ma elu sees sealt metsavahelt tulnud. Sest see mets on ikka päris jube pimedas.
See kogu tee oli väga pikk, aga õnneks me naersime nii palju, et see möödus kiirelt. Enne marsaga Lohusalu poole minnes, tundus juba see maantee tee nii pikk laagri juurest.
Laagri juurde jõudes oli uus mure, kas kutid meid sisse lasevad. Õnneks üks maleva kutt ärkas üles ja lasi meid rõõmsalt sisse. Ruttasime Meriliga vabasse narisse ja uinusime üsna peatselt.
Hommik oli hea. Käisime poest läbi ja hakkasime hääletama. Saime kohe peale ja õnneks ka otse Tallinnasse. Istusime Hipodroomi bussipeatuses, sest vihma kallas. Äkki ilmus üks mees, kes oli kohe hoogsalt meie sõber. Ta oli täiesti kindel, et me oleme laksu all. Küsis kas me näeme alukaid ka. Ta tahtis öelda hallukaid, aga ütle alukad. Käisime veel mäkis ning liikusin oma täiesti läbimärgade tennistega kodu poole. Kummikud olid kodus. No upsi!
Üllatavalt meeldiv oli neid vanu-toredaid inimesi näha. Seegi seiklus läks korda.


Järgmise korrani,
See yaa !