MILES AWAY

Nii uskumatu kui see ka ei ole, mulle meeldis Madonna kontsert.
Koht, kus ma asusin, oli täpselt keskel. Ma nägin kõike, mis laval toimus. Inimesed ei trüginud. Mul oli õhku, mida hingata sisse. Mul oli siider, mis maitses hästi.
Minnes olid järjekorrad nii pikad, et lausa suu jäi selle peale lahti. Oru mäest oli alla sõiduteeni järjekord. See oli ulme. Loomulikult me trügisime ja saime kümne minuti jooksul sisse.
Kui DJ- Paul Oakenfold peale tuli, oli tohutu tahtmine kuhugi heale peole minna ja lihtsalt tantsida. Mõni isegi meil kõrval nautis ja tantsis hooga.
Suures vaimustuses olen ma selles shows, mida seal laval tehti. See oli lihtsalt super. Need tantsud, mida nad tantsisid, olid nii lahedad. Ikka paneb imestama küll, kuidas üks viiekümne aastane inimene jõuab kaks tundi järjest sulle laulda ja tantsida korraga.
Üks lemmikuimaid kohti oli see, kui taga ekraanil näitas metrood ja siis keskel oli uks. Kui uks avanes, istus punt tantsijaid seal. Tulid metroost välja ja hakkasid tantsima. Või siis kuidas klaver äkitselt lavale ilmus koos Madonnaga.
Ja suur üllatus oli see, kui lavale tuli Michael Jacksoni kloon ja tegi moonwalki ja taustaks oli tema pilt. Peale kontserdi lasti ka kohe Michael Jacksonit.
Pärast mõtlesin natukene ja mulle tundus, et see show oli kokkupandud nagu mingi arvutimäng. Erinevad maailmad. Kui viimane lugu lõppes, tuli ekraanile "Game over".


Täna käisin Annu ja Lauraga kinos.
Otseloomulikult tahtsid nad õudukat vaatama minna. Kuid suutsin nad ümber veenda ja läksime hoopis "Ettepanek(ut)" vaatama. Minu mõtetest käis muidugi läbi, et see midagi erilist ei ole, kuid see osutus valeks. Need kaks tundi olid päris naerurohked, mis ma seal kinotoolil veetsin.
Peale kino saatsime Laura trenni ja jalutasime Annuga veel mööda vanalinna ringi ning avastasime huvitavaid söögikohti. Loomulikult jäid ka ilusad riidepoed meile ette. Lõpuks kui jalad olid nii väsinud, liikusime kodupoole. Ja täna liikus aeg kuidagi eriti turbokiirusega. Võibolla oli asi selles, et olin nii toredate inimestega?!
Ikka imestan ja ohkan, et ma teid ju üksteist kuud tagasi veel ei teadnud. Selline tunne, et ma teaks teid nii kaua. Te kolm olete ikka ühed uskumatud inimesed!


Madonna- Miles away (kummitab hullupööra)

PARADIIS

Minu nädalavahetus oli uskumatult vahva.
Isegi et ma olin ainus noor ja veetsin aega oma emme ja ta töökaaslastega, aga näe suurtega on ka tore.
Nii kui ma sain mandrilt saarele, oli mul kuidagi teine tunne. See on see Saaremaa. Seal on alati kuidagi nii HEA! Reede öösel jõudsime siis saarele. Und mul ei olnud. Selle tekkimine oli suht võimatu, kuna tuba, kus ma magasin, selles asus üks vahva hamster, kellele meeldib siis oma jooksuratta peal jooksma hakata, kui teised üritavad magama jääda.
Hommiku kiire söök ja pakkimine. Seljakotid selga ja võis läbi vee ja luitede liikuma hakata Vilsandi poole. Vahepeal olime üleni kõrkjates või siis hoopis rinnuni vees ja seljakott pea peal. Oeh..see kõik oli nii äge ja väsitav!
Hommiku ärkasime selle peale, kui üks mees üritas oma lastele telgi kokkupanemist õpetada. Üldse koguaeg targutas, kuigi ta ise oli nii loll. Parim lause telgi kokkupanemise kohta oli "Ja kuiva ilmaga, saame me teha seda kõike muru peal" Iga inimene tuleks selle peale ise ka, halloooo!
Hiljem. läksime mingile väiksele saarele matkama. Sinna minek oli ka ikka paras seiklus. Saar ise ei olnud eriti huvitav, ega väga midagi ilusat. Tipus oli veits ilusam, kuid muidu suht mõttetu. Vähemalt sai käidud ja nähtud ja jala katki astutud.
Tagasi tulime põkapõka paadiga. Nii mõnus oli sellega sõita. Vesi oli vaikne ja päike oli mõnusalt soe. Läksime veel Railile külla, kellel on forellikasvandus. Kergelt tunniajane ekskursioon oli see. Hull, mis süsteemid ikka välja mõeldud on. See kõik oli nii huvitav ja lahe. Sain teada, et kalal on enne müüki panemist kaks nädalat veepäevad, et tal ei oleks söödamaitset juures. Lõpus sain kahvaga ise ka ühe forelli püüda.

Ja kui ma mandrile tagasi jõudsin, kadus mu tuju täiesti.
Oehjah.


Järgmise tripini siis.

(Laurat oli ka rõõm eile näha. Särab koguaeg, uskumatu.)

LAURA IS BACK

Jah, nii ongi.
See on imeline. Tõesti i-m-e-l-i-ne.
Tegime Laurale väikse üllatuse saabumise puhul ja läksime talle Kekuga ukse taha. Jalutasime Schnelli parki, kus ühinesid meiega veel Annu ja Joanna. Nii mõnus oli ta muljeid kuulata. Lihtsalt kuulad ja kujutad seda kõike ette. Selle kõige juurde teed veel piipu ja jood maitsvat viisteist krooni maksvat veini, mis on otse Pariisist ning muidugi ka kommid.
Edasi läksin Annu ja Joannaga linna peale. Sai lollitatud-naerdud-paljupilte. Lisaks ka ühe suure muhu pähe.

Laura kodu on nii mõnus, et me läksime jookide ja toitudega järgmine päev taas sinna Kekuga. Sõime-jõime-piibutasime. Ilus plaan oli mul minna ööseks koju, et ikka järgmine päev kenasti folgile jõuda. Plaanid muutusid ja leidsin end hoopis Nimetas tantsimas. Üle pika aja oli nii mõnus lihtsalt t-a-n-t-s-i-d-a. Isegi et seal nii kuum oli ja õhk peaaegu et puudus.
Ööse koju jõudes hakkasime Lauraga piipu tegema ja sõime ja rääkisime maast ja ilmast. Aeg lendas tohutult kiirelt. Üks hetk avastad, et päike tõuseb.
Taaskord meeldis mulle varahommikul üksi koju kõndida. Hommikud on ilusad.

Paar tundi und ja rongisõit võis alati Viljandi poole. F-O-L-K!
See on suve üks parimaid üritusi ikka. Inimesed on nii sõbralikud ja head. Siider voolab kõhtu kiiremini kui tavaliselt. Oh, zetod. Tants ja pillelkaar plätudega mudasees. Keerutused Jaani kiriku ees, mis oleks lõppenud peaaegu et prügikastis, olid kilkerohked. Tartu inimesed on nii ilusad ja head. (..ja ma ei valeta.) Sai politseile puhuda ja mitte vahele jääda. Avastada, et Viljandis on sitt teenindus ja et Maxima kuivatatud kalad maitsevad halvasti. Ja kuradi hea oli Mariaga kõndida mööda tänavaid ja naerda.
Oi folkfolkfolk.

Ja
täna sain suvilas suitsulesta. Aii, kui hea. Ma võikski neid sööma jääda. Lihtsalt nii head. Minnes läksin kahe marsaga. Esimeses marsas pidi minema 22 krooni, mina sain 18 krooniga. Ja edasi sain 5 krooniga. Mulle sobib.
Pärast läksin Liisa juurde. Kuna ma seal viimati käisin? Kuna ma teda viimati nägin? Väga-väga kaua aega tagasi.
Tegime terassil piipu, jõime imehead klaaspudelis siidrit ja sõime värske toormoosiga pannkooke. Kas pole mitte mõnus. Mulle meeldis.


..mind ootab kuum ja päikseline ja vihmane Saaremaa. Nägents!

Meeldib hüpelda kivilt kivile, isegi et suur oht oli tookord kukkuda vetikate sisse maanduda.
Täpsemalt käisime Sofiga Rocca al Mare juures mere ääres. Kui hakkasime tagasi liikuma, tegi ootamatu kõne Rasmus. Kutsus meid Rassu juurde. Õhtul leidsimegi ennast Rannamõisast Rassu juurest. Õues oli meeldivalt soe, seega sai seal kaua istuda ja teistega juttu ajada. Lapsepõlve sõbranna Kairi tundis ka mind ära, mis üllatas mind. Ma olin täiesti kindel, et ta ei mäleta mind, aga näe, mäletas.
Kui mõned olid ära läinud ja teised magama naersime me neljakesi varahommikul köögilaua taga. Sellised naljad, et täiesti lõpp. Lihtsalt ei jaksa naerda, aga naerad ikka, sest nii naljakas on. Ühesõnaga supertore oli.

Laupäeva veetsin Vääna rannas koos ema ja tädiga. Suht terve aeg rääkisid nad toidust, mitte et mul oli kõht nii tühi. Tädi tegi ettepaneku minna õhtul vaatama etendust "Kiivad armastajad", mis toimus Katarina käigus olevas kirkus. Kuna see oli noore näitleja Kristjan Üksküla tehtud etendus ja osalesid ka noored, siis huvitas kohe eriti see.
Enne etendust käisime ühes huvitavas kohvikus kohvi võtmas. Imelik, aga ma nägin seda kohta esimest korda ja ma olin nii vaimustuses. Sinna peab kindlasti tagasi minema.
Etendus ise meeldis mulle, kuigi natukene teine pool venis, aga noorele lavastajale on see andestatav. Tuttavaid nägusi oli mitmeid, üks neist oli Mari Pokinen, kelle juures me eelmine aasta folgi ajal ööbisime. Ja neil kõigil oli selline lauluhääl, täiesti uskumatu. See oli imeline, lust oli lausa kuulata. Sandra Üksküla hääl oli kohe eriti ilus ja ilu jätkub tal ka. Ühesõnaga jäin väga rahule.

Eile käisin Kakumäe rannas. Väga kaua ei saanud olla, kuna pilvi kogunes aina juurde ja hakkas külm. Seekord oli väga jõhker ilma piduriteta sõita. Ma mõtlesin et ma sõidan mingile autole või inimesele lihtsalt otsa.
Kui bussiga koju tulin, mõtlesin et lähen otse vanaema juurde. Läksin siis varem bussist maha ja just siis hakkas vihma sadama. Alguses olin varjus, sest see vihm oli nii hull. Natukese ajapärast oli natukene väiksem vihm. See oli lihtsalt nii mõnus tunne jooksed mööda poriloike, mis on soojad ja vihma kallab laginal. Naersin lihtsalt enda ette ja joooksin. Paljajalu oleks kohe eriti mõnus olnud, seekord jätsin rihmikud jalga.

Unetu öö

Meeldib võtta puuotsast kirsse vanaema juures, kuigi nad pole veel magusad.

Meeldib võtta maasika toormoosi külmkapist, kui see on vaid üks päev seisnud seal.

Meeldib endiselt trollide ja busside peale joosta.

Ja kõige enam ma armastan OMA VOODIT!

Eile olin Ramueli juures koos Joonase, Keku ja Roskaga.
Olin võib-olla tõesti natukene alguses oma ette. Kuulasin Dagö't ja ka Ramueli klahvi mängu. Kuna me olime tal stuudios seekord, oli mul võimalus esimest korda elus trumme mängida. Jei, ma sain selle algse asja selgeks. Algul tundus hullult keeruline, kuid tegelikult pole üldse nii hull.
..ja kui oli aeg tuppa magama minna siiis loomulikult ei olnud kellegil und enam. Kui mina olin just magama jäänud, ajas Roska mind ülesse. OI ma olin kuri ja vingusin ja tahtsin koju. Ülejäänd kolm-neli tundi ma passisin lage ja ootasin kuni ma saaksin bussi peale kõndida. See hommik oli nii ilus, kui ma sealt üksi kõndisin. Päike paistis ja autod voorisid minust mööda. Ilus. See oli nii hea tunne, kui ma koju jõudsin.

Oh
nektariini hooaeg on.
Need on maitsvad. :)

Kõnnin mööda asfalteed paljajalu..

Tantsupidu oli vahva.
Ma olen väga õnnelik, et me ikka Liinaga läksime ja et ta jagas ühe oma piletitest mulle. :)
Mind paneb imestama, kuidas inimesed suudavad selliseid kujundeid ja asju välja mõelda. Ja need proovid? Kuidas nad need kõik asjad kokku panevad. Hämmastav!
Millalgi käisime Kekuga Radissoni katusel lattet joomas. See on nii superilusa vaatega. Ilus. Õhtu-ööse sain Mariaga kokku ja nii kogemata nägime Karli ja teisi tegelasi. Karli ja Mariaga liikusime istuma Vabadussamba juurde. Meiega liitusid ka Karli sõbrad. Paar tundi seal ühe pingi peal istudes mõõdusid nii kiirelt. Koguaeg oli üks nali ja naer. Omavahel me Mariaga väga rääkida ei saanud, sest Karl segas koguaeg vahele.
Üks hetk ma lahkusin nende seltskonnast ja sain Kaupoga kokku. Kes oli päris joogine. Istusime ühes ägedas kohas, kus ma pole enne kunagi istumas käinud. Aeg mõõdus kiirelt, üks hetk avastasin, et kell on palju ja tuleks liikuda. Jaanuse juurde pole linnast kohe kindlalt ainult kümne minuti tee. Kõndisin suht kaua sinna, et Mariaga kokku saada ja koju tulla.
Järgnev hommik olime me üpris varakult üleval ja ootasime, et emme ärkaks mul. Peale maitsvat hommikusööki suundusime Väänasse. Käisime mul suvilas, millest Maria oli ikka päris vaimustuses. Viii. :)
Läksime randa, kuigi üldse polnud rannailm. Mis sellest. Päike küttis ja mõnus oli lihtsalt lebotada. Õhtul olime Jaanuse juures, kus ma ikka parajalt sain shokki. Ma poleks uskunud, et see korter nii tilluke on. Polnud hullu. Naerda sai jälle nii, et kõht valutas ja mohiitot olid väga maitsvad.
Ööse läksin natukeseks linna ja olin Kaupoga. Väljas oli vihma sadanud ja kõik kohad olid märjad. Õnneks leidsime koha, kus istuda.
Laulupidu jättis suht külmaks. Laulud vist polnud ka päris need õiged. Öölaulupidu meeldis mulle ikka sadades kordades rohkem. Muidugi ei saa mainimata jätta meie õhupallikutti, kes oli väga haige. Hääletoon oli HULL. Saime mõlemad õhupallid ja ta küsib meilt "Tahate veel?" Näoilme oli ka väga vuhh!
Läksime veel korraks Jaanuse juurde ja lõpuks saatsin nad autopeale, et nad saaksid suunduda Tartu poole. Maria heameelega poleks sinna autosse läinud. Hahaa!
Heameelega oleks võinud sa veel siia jääda. Teiega oli jälle nii tore. :) Naerda sai oii kui palju.

Esmaspäeval käisime Tabasalus pangal piibutamas. Päike oli kuum ja seltskond oli hea. Ja ma pole vist harjunud, et keegi mu nalju nii südamesse võtab. Aga noh, inimesed on erinevad ja sinna ei saa midagi parata.

Vihmane teisipäev oli kohvikuline. Vapianos on huvitavad teetassid. Polnud selliseid varem näinud.

Kolmapäeva õhtu möödus koolivenna Oskar Kala juures. Hästi ilus korter oli ta emal. Teadagi ma jumaldan kahe korruselisi kortereid. Joogid läksid kuidagi eriti hästi alla ja Baila on ka üks päris äge mäng. Tüdrukutel oli totaalne ebaõnn koguaeg, kuid elas üle.
Hea seltskond ja super õhtu!

Neljapäeva lebotasime Keku juures. Tegime mu imehäid pelmeene ning naersin tema pohmakat.

Oeh..
eile oli Annu sünnipäeva pidamine.
Õhupalle meeldib mulle alati kinkida. Kokku sai neid 14 puhutud, kuid Annu juurde jõudsime me seitsmega. Upsi. Mina ei ole süüdi, et need katki läksid, ausalt.
Babybacky pitsa oli maitsev nagu alati. Ma nüüd ei teagi, kas võtta, et see oli hea pidu? Vist ikka oli. Ma pole vist ammu end nii katki joonud. Ainult vatrasin ja vatrasin..Saatsin inimesi peaaegu kodudeni paljajalu, mitte et teistel oli päris külm. Mis teha, paljajalu oli nii mõnus ja tuju oli nii hea. Üksi naerda mitte-millegi-üle nii, et pisarad voolavad on ka päris koomiline. Kõik vajusid ära ja ma pidin lõpuks üksi lage vaatama ja ootama viisteist minutit, et saaks esimesele bussile minna..
Siiani ei saa aru, kuhu kurat mul see jook läks? Sõin liiga vähe, jõin liiga palju. Masendav.

Ja
Laura on imeline. Tema häält oli eile nii hea kuulda. Üllatas mind, et helistas. Lausa kaks korda. Ta oli end ka päris katki joonud. Kuigi ta täna on juba kaks korda helistanud ja hetk tagasi rääkisin, ei saanud ma pea ühegist sõnast aru. Puterdas midagi.
Vähemalt on tal lõbus seal Pariisis, mis on ju väga tore. :)

Ma tahaks siia tihedamini kirjutada, aga ma siiski ei jõua. Viimasel ajal olen koguaeg kuskil ära, hea kui netti jõuan.
Pühapäeval olin väänas, käisin üksi rannas. Mõnus oli, sain omaette olla ja mõelda igasugustele asjadele. Naljakas oli see, et kõik inimesed käisid nii kiirelt rannas päevitamas. Mina olin seal umbes 4h, aga mu ümber vahetusid inimesed vähemalt 10 korda.
Esmaspäeval käisin ka vääna rannas. Läksin koos annuga, seal oli veel inimesi. Käisin isegi ujumas, kuigi seda vist ei saa ujumiseks nimetada. Lihtsalt ei ole võimalik minna sügavale vette, kuna on tunne, et su jalad jäätuvad ära. Õhtu nägin Laurat. Jalutasime paar tundi linnas ringi ja läksime koju. Ta oli nii pruun, tuli just Barcelonast siiski.
Teisipäev otsustasin teha vaheldust ja minna Kakumäe randa. Keku juurest läksime ratastega, Kristo kõndis jala.Minu rattal ei olnud loomulikult pidureid, mis oli päris äge. Ma ei mäleta kuna ma viimati enne seda rattaga sõitnud olin. Teepeal ühines veel meiega Marka koos rattaga. Rannas liitus meiega Joonas, natukese ajapärast tulid veel Keit ja Karel ja Annu. Mingiaeg ilmus veel Rasmus ja lõpuks tuli ka Liina. Pisut nägi oma klassikaaslasi, heheei. Keiduga käisime ujumas, (loega: märjaks tegemas) mõlemad kiljusime muidugi, sest nii külm oli. Hästi tore oli igaljuhul rannas. Mingihetk ma liikusin Markaga ära, istusin talle pakikale rattal. Ma mõtlesin peaaegu koguaeg, et me käime sellega kohe ümber, õnneks ei käinud. Käisin korra kodus ja suundusin siis poodi, et osta Kekuga Annule kingitus. Ilusa kingi valik käis nii umbes 5 minutiga. Läksime Keku juurde, et teha talle ka üks ilus ja maitsev tort. No kui Keku ikka kõrval närvitseb, ei ole seda torti väga lihtne teha:D, õnneks ta sai valmis. Läksime siis Marka juurde. Istusime niisama, mängisime kaarte. Kes jõid, kes mitte. Vahepeal hüppasin üksi batuudil. Siiski mu üks lemmik asjadest. Lõpuks läksime neljakesi batuudile, mina, Joonas, Keku, Ramka. See oli lihtsalt nii naljakas. Me olime Kekuga keskel ja siis Joonas ja Ramka hüppasid ääres. Me lendasime Kekuga nii kõrgele. Ahhh, see oli ikka super. Meie kohta, jõudsime me väga vara Keku juurde. Kokkuvõttes me saime magada siiski aind 2 tundi, pluss me magasime sisse.
Oli aeg minna imearmsale Annule õnne soovima minna :)
Padjanägudega me siis iilisime mõõda ta majaäärt. Koputasime ta aknale, aga ta arvas muidugi, et see on ta õde, kes teeb lolli nalja. Isa lasi meid sisse, läksime talle laulma. See oli nii armas, kuidas ta ehmatas ja tekialla puges. Ta poleks uskunud, et me talle enne poolt9 lähme laulma koju. Hakkasime siis seda meie imehead torti sööma ja peale seda läksime lasteaia hoovi tantsima. Jah, me tantsisime kell 9 hommiku lasteaia hoovis. Nii tore oli. Keku ja Lauraga tegime pärast paar kokteili ja hakkasime randa minema. Oh üllatust, me ei jõudnud randa vaid Marka juurde. Me hakkasime seal edasi jooma. Järgmine hetk olime me Lauraga päris joogised ja naersime. Olime kõht kõveras, lihtsalt nii haiged naljad olid. Kahjuks mingihetk pidin ma ta bussi peale saatma. Ma oleks peaaegu nutma hakanud, sest mul oli nii kurb, et ta ära läks. Ta sõitis 3 nädalaks Pariisi. Alles tuli ja juba jälle läks.. Nii ei tohi.
Kui Marka juurde jõudsin tagasi, otsustasime minna ujuma. Kuna minul ja Markal polnud plätusi, ütlesin ma, et me lähme paljajalu. Nii me läksime Joonase ja Markaga paljajalu Tabasalu randa. Kuna ma olin nii joogine, ei saanud ma üldse aru, et valus oleks kõndina, kuigi nemad vahepeal ikka oigasid. Vesi oli päris soe. Ma jooksin isegi 2 korda tagasi vette, sest nii mõnus oli. Ja ma pidin oma juukseid mudast puhastama, sest et Joonas suutis mulle seda näkku visata. See oli ikka päris valus.
Kui ma Marka juures olin kuivad riided viimased selga pannud, otsustas keegi veesõda teha, lõpuks olid mul ikka pluus ja püksid märjad. TÄNKS!
Läksin koju ja siis suundusin linna ja nägin veel Laurat, JEE! Tegime ühe siideri Snelli pargis. Ta trennikaaslane Risto istus ka seal, seega saime ta kõrvale minna. Pärast liikusime edasi Joonase mingise kohta, kus ta harjutab võistlusteks. Tegime Lauraga endale kartuleid fritüüri sees, päris head olid, kuigi ma vist panid VEITS palju soola. Upsi. :D
Me ajasime suht omavahel juttu, aga pole hullu. Vähemalt oli meil lõbus. Edasi läksime Vertigo juurde, kus nägime Annut ja Joannat. Saatsime nad trollile ja siis kõndisime linna, saatsin veidike Laurat. Peale seda sain Kaupoga kokku. Istusime terve aja musumäel ja ajasime juttu. Nii tore oli jälle, väga tore isegi.
Täna magasin end välja ja käisin vanaema juures. Sain kõike head ja paremat. Nägin üle hästi pika aja väikest naabritüdrukut Emma-Britat, kes on juba viiene. Ta on ikka väga jutukas ja väga ilus. Tema emaga ajasin ka juttu, sest teda polnud ka ikka väga ammu näinud. Jalutasin koju ja sain linnas Kekuga kokku. Kõndisime vanalinnas ja käisime muidugi mitu korda oma lemmik kohas ja ühes teises lemmikkohas ka. Tahtsime minna Radissoni katusele. Seal on ikka võimas vaade. Kahjuks meie õnnetuseks oli seal kõik välikohad täis. Muidugi pidime kaks korda selle rõveda liftiga sõitma. Otustasime minna siis Vertigosse. Seal olid ka kohad täis. Pettunult ootasime lifti, kui kõndis meist üks meeletult ilus meesteenindaja mõõda. Ta oli nagu tõesti niii ilus ja väga pruun. Uksest välja kõndides nägime kõndisid just kaks kutti mõõda. Lõpuks kui hakkasime neist mõõduma ja terminali minema, ütles üks "Tüdrukud". Iga asi, mida nad küsisid, vastasime me " Ma ei tea" Lõpuks nad said Keku nr ja pidid pärast helistama. Käisime veel igapool ringi ja nad helistasid. Saime kokku ja muidugi pidi kohe Keku marsale minema. Jäin veel veidikeseks nendega, kuni ma ei viitsinud enam nendega kuhugi minna. Mõtlesin et Kaupo on juba linnas, kuid tuli välja et ei ole. Istusin 40 minutit kuskil Estonia ees oleval suvalises trepil. Käisime jälle Musumäel istumas. Kui ära hakkasime liikuma tõstis Kaupo mind õhku ja keerutas. Ma mõtlesin et ma kohe lendan. Ega ma nüüd väga kerge ka pole. Ma muidugi arvasin, suht et jään maha, kuid mul jäi isegi aega istuda seal peatuses. Lõpuks kui buss juba peaaegu kohal oli, hoidis Kaupo mind kinni. Ma mõtlesin, et ma jäängi maha. Samas loomulikult ma oleks sinna linna tahtnud jääda, aganojah.
Mu viimased päevad on ikka nii toredad olnud. Vähemalt on tegevust olnud. Senikaua ma ei nurise, kui tegevust on. Teadagi, mulle ju siiski suvel Tallinn ei meeldi.

Te olete ikka toredad. Aitäh. :)