LAURA IS BACK

Jah, nii ongi.
See on imeline. Tõesti i-m-e-l-i-ne.
Tegime Laurale väikse üllatuse saabumise puhul ja läksime talle Kekuga ukse taha. Jalutasime Schnelli parki, kus ühinesid meiega veel Annu ja Joanna. Nii mõnus oli ta muljeid kuulata. Lihtsalt kuulad ja kujutad seda kõike ette. Selle kõige juurde teed veel piipu ja jood maitsvat viisteist krooni maksvat veini, mis on otse Pariisist ning muidugi ka kommid.
Edasi läksin Annu ja Joannaga linna peale. Sai lollitatud-naerdud-paljupilte. Lisaks ka ühe suure muhu pähe.

Laura kodu on nii mõnus, et me läksime jookide ja toitudega järgmine päev taas sinna Kekuga. Sõime-jõime-piibutasime. Ilus plaan oli mul minna ööseks koju, et ikka järgmine päev kenasti folgile jõuda. Plaanid muutusid ja leidsin end hoopis Nimetas tantsimas. Üle pika aja oli nii mõnus lihtsalt t-a-n-t-s-i-d-a. Isegi et seal nii kuum oli ja õhk peaaegu et puudus.
Ööse koju jõudes hakkasime Lauraga piipu tegema ja sõime ja rääkisime maast ja ilmast. Aeg lendas tohutult kiirelt. Üks hetk avastad, et päike tõuseb.
Taaskord meeldis mulle varahommikul üksi koju kõndida. Hommikud on ilusad.

Paar tundi und ja rongisõit võis alati Viljandi poole. F-O-L-K!
See on suve üks parimaid üritusi ikka. Inimesed on nii sõbralikud ja head. Siider voolab kõhtu kiiremini kui tavaliselt. Oh, zetod. Tants ja pillelkaar plätudega mudasees. Keerutused Jaani kiriku ees, mis oleks lõppenud peaaegu et prügikastis, olid kilkerohked. Tartu inimesed on nii ilusad ja head. (..ja ma ei valeta.) Sai politseile puhuda ja mitte vahele jääda. Avastada, et Viljandis on sitt teenindus ja et Maxima kuivatatud kalad maitsevad halvasti. Ja kuradi hea oli Mariaga kõndida mööda tänavaid ja naerda.
Oi folkfolkfolk.

Ja
täna sain suvilas suitsulesta. Aii, kui hea. Ma võikski neid sööma jääda. Lihtsalt nii head. Minnes läksin kahe marsaga. Esimeses marsas pidi minema 22 krooni, mina sain 18 krooniga. Ja edasi sain 5 krooniga. Mulle sobib.
Pärast läksin Liisa juurde. Kuna ma seal viimati käisin? Kuna ma teda viimati nägin? Väga-väga kaua aega tagasi.
Tegime terassil piipu, jõime imehead klaaspudelis siidrit ja sõime värske toormoosiga pannkooke. Kas pole mitte mõnus. Mulle meeldis.


..mind ootab kuum ja päikseline ja vihmane Saaremaa. Nägents!

Meeldib hüpelda kivilt kivile, isegi et suur oht oli tookord kukkuda vetikate sisse maanduda.
Täpsemalt käisime Sofiga Rocca al Mare juures mere ääres. Kui hakkasime tagasi liikuma, tegi ootamatu kõne Rasmus. Kutsus meid Rassu juurde. Õhtul leidsimegi ennast Rannamõisast Rassu juurest. Õues oli meeldivalt soe, seega sai seal kaua istuda ja teistega juttu ajada. Lapsepõlve sõbranna Kairi tundis ka mind ära, mis üllatas mind. Ma olin täiesti kindel, et ta ei mäleta mind, aga näe, mäletas.
Kui mõned olid ära läinud ja teised magama naersime me neljakesi varahommikul köögilaua taga. Sellised naljad, et täiesti lõpp. Lihtsalt ei jaksa naerda, aga naerad ikka, sest nii naljakas on. Ühesõnaga supertore oli.

Laupäeva veetsin Vääna rannas koos ema ja tädiga. Suht terve aeg rääkisid nad toidust, mitte et mul oli kõht nii tühi. Tädi tegi ettepaneku minna õhtul vaatama etendust "Kiivad armastajad", mis toimus Katarina käigus olevas kirkus. Kuna see oli noore näitleja Kristjan Üksküla tehtud etendus ja osalesid ka noored, siis huvitas kohe eriti see.
Enne etendust käisime ühes huvitavas kohvikus kohvi võtmas. Imelik, aga ma nägin seda kohta esimest korda ja ma olin nii vaimustuses. Sinna peab kindlasti tagasi minema.
Etendus ise meeldis mulle, kuigi natukene teine pool venis, aga noorele lavastajale on see andestatav. Tuttavaid nägusi oli mitmeid, üks neist oli Mari Pokinen, kelle juures me eelmine aasta folgi ajal ööbisime. Ja neil kõigil oli selline lauluhääl, täiesti uskumatu. See oli imeline, lust oli lausa kuulata. Sandra Üksküla hääl oli kohe eriti ilus ja ilu jätkub tal ka. Ühesõnaga jäin väga rahule.

Eile käisin Kakumäe rannas. Väga kaua ei saanud olla, kuna pilvi kogunes aina juurde ja hakkas külm. Seekord oli väga jõhker ilma piduriteta sõita. Ma mõtlesin et ma sõidan mingile autole või inimesele lihtsalt otsa.
Kui bussiga koju tulin, mõtlesin et lähen otse vanaema juurde. Läksin siis varem bussist maha ja just siis hakkas vihma sadama. Alguses olin varjus, sest see vihm oli nii hull. Natukese ajapärast oli natukene väiksem vihm. See oli lihtsalt nii mõnus tunne jooksed mööda poriloike, mis on soojad ja vihma kallab laginal. Naersin lihtsalt enda ette ja joooksin. Paljajalu oleks kohe eriti mõnus olnud, seekord jätsin rihmikud jalga.

Unetu öö

Meeldib võtta puuotsast kirsse vanaema juures, kuigi nad pole veel magusad.

Meeldib võtta maasika toormoosi külmkapist, kui see on vaid üks päev seisnud seal.

Meeldib endiselt trollide ja busside peale joosta.

Ja kõige enam ma armastan OMA VOODIT!

Eile olin Ramueli juures koos Joonase, Keku ja Roskaga.
Olin võib-olla tõesti natukene alguses oma ette. Kuulasin Dagö't ja ka Ramueli klahvi mängu. Kuna me olime tal stuudios seekord, oli mul võimalus esimest korda elus trumme mängida. Jei, ma sain selle algse asja selgeks. Algul tundus hullult keeruline, kuid tegelikult pole üldse nii hull.
..ja kui oli aeg tuppa magama minna siiis loomulikult ei olnud kellegil und enam. Kui mina olin just magama jäänud, ajas Roska mind ülesse. OI ma olin kuri ja vingusin ja tahtsin koju. Ülejäänd kolm-neli tundi ma passisin lage ja ootasin kuni ma saaksin bussi peale kõndida. See hommik oli nii ilus, kui ma sealt üksi kõndisin. Päike paistis ja autod voorisid minust mööda. Ilus. See oli nii hea tunne, kui ma koju jõudsin.

Oh
nektariini hooaeg on.
Need on maitsvad. :)

Kõnnin mööda asfalteed paljajalu..

Tantsupidu oli vahva.
Ma olen väga õnnelik, et me ikka Liinaga läksime ja et ta jagas ühe oma piletitest mulle. :)
Mind paneb imestama, kuidas inimesed suudavad selliseid kujundeid ja asju välja mõelda. Ja need proovid? Kuidas nad need kõik asjad kokku panevad. Hämmastav!
Millalgi käisime Kekuga Radissoni katusel lattet joomas. See on nii superilusa vaatega. Ilus. Õhtu-ööse sain Mariaga kokku ja nii kogemata nägime Karli ja teisi tegelasi. Karli ja Mariaga liikusime istuma Vabadussamba juurde. Meiega liitusid ka Karli sõbrad. Paar tundi seal ühe pingi peal istudes mõõdusid nii kiirelt. Koguaeg oli üks nali ja naer. Omavahel me Mariaga väga rääkida ei saanud, sest Karl segas koguaeg vahele.
Üks hetk ma lahkusin nende seltskonnast ja sain Kaupoga kokku. Kes oli päris joogine. Istusime ühes ägedas kohas, kus ma pole enne kunagi istumas käinud. Aeg mõõdus kiirelt, üks hetk avastasin, et kell on palju ja tuleks liikuda. Jaanuse juurde pole linnast kohe kindlalt ainult kümne minuti tee. Kõndisin suht kaua sinna, et Mariaga kokku saada ja koju tulla.
Järgnev hommik olime me üpris varakult üleval ja ootasime, et emme ärkaks mul. Peale maitsvat hommikusööki suundusime Väänasse. Käisime mul suvilas, millest Maria oli ikka päris vaimustuses. Viii. :)
Läksime randa, kuigi üldse polnud rannailm. Mis sellest. Päike küttis ja mõnus oli lihtsalt lebotada. Õhtul olime Jaanuse juures, kus ma ikka parajalt sain shokki. Ma poleks uskunud, et see korter nii tilluke on. Polnud hullu. Naerda sai jälle nii, et kõht valutas ja mohiitot olid väga maitsvad.
Ööse läksin natukeseks linna ja olin Kaupoga. Väljas oli vihma sadanud ja kõik kohad olid märjad. Õnneks leidsime koha, kus istuda.
Laulupidu jättis suht külmaks. Laulud vist polnud ka päris need õiged. Öölaulupidu meeldis mulle ikka sadades kordades rohkem. Muidugi ei saa mainimata jätta meie õhupallikutti, kes oli väga haige. Hääletoon oli HULL. Saime mõlemad õhupallid ja ta küsib meilt "Tahate veel?" Näoilme oli ka väga vuhh!
Läksime veel korraks Jaanuse juurde ja lõpuks saatsin nad autopeale, et nad saaksid suunduda Tartu poole. Maria heameelega poleks sinna autosse läinud. Hahaa!
Heameelega oleks võinud sa veel siia jääda. Teiega oli jälle nii tore. :) Naerda sai oii kui palju.

Esmaspäeval käisime Tabasalus pangal piibutamas. Päike oli kuum ja seltskond oli hea. Ja ma pole vist harjunud, et keegi mu nalju nii südamesse võtab. Aga noh, inimesed on erinevad ja sinna ei saa midagi parata.

Vihmane teisipäev oli kohvikuline. Vapianos on huvitavad teetassid. Polnud selliseid varem näinud.

Kolmapäeva õhtu möödus koolivenna Oskar Kala juures. Hästi ilus korter oli ta emal. Teadagi ma jumaldan kahe korruselisi kortereid. Joogid läksid kuidagi eriti hästi alla ja Baila on ka üks päris äge mäng. Tüdrukutel oli totaalne ebaõnn koguaeg, kuid elas üle.
Hea seltskond ja super õhtu!

Neljapäeva lebotasime Keku juures. Tegime mu imehäid pelmeene ning naersin tema pohmakat.

Oeh..
eile oli Annu sünnipäeva pidamine.
Õhupalle meeldib mulle alati kinkida. Kokku sai neid 14 puhutud, kuid Annu juurde jõudsime me seitsmega. Upsi. Mina ei ole süüdi, et need katki läksid, ausalt.
Babybacky pitsa oli maitsev nagu alati. Ma nüüd ei teagi, kas võtta, et see oli hea pidu? Vist ikka oli. Ma pole vist ammu end nii katki joonud. Ainult vatrasin ja vatrasin..Saatsin inimesi peaaegu kodudeni paljajalu, mitte et teistel oli päris külm. Mis teha, paljajalu oli nii mõnus ja tuju oli nii hea. Üksi naerda mitte-millegi-üle nii, et pisarad voolavad on ka päris koomiline. Kõik vajusid ära ja ma pidin lõpuks üksi lage vaatama ja ootama viisteist minutit, et saaks esimesele bussile minna..
Siiani ei saa aru, kuhu kurat mul see jook läks? Sõin liiga vähe, jõin liiga palju. Masendav.

Ja
Laura on imeline. Tema häält oli eile nii hea kuulda. Üllatas mind, et helistas. Lausa kaks korda. Ta oli end ka päris katki joonud. Kuigi ta täna on juba kaks korda helistanud ja hetk tagasi rääkisin, ei saanud ma pea ühegist sõnast aru. Puterdas midagi.
Vähemalt on tal lõbus seal Pariisis, mis on ju väga tore. :)

Ma tahaks siia tihedamini kirjutada, aga ma siiski ei jõua. Viimasel ajal olen koguaeg kuskil ära, hea kui netti jõuan.
Pühapäeval olin väänas, käisin üksi rannas. Mõnus oli, sain omaette olla ja mõelda igasugustele asjadele. Naljakas oli see, et kõik inimesed käisid nii kiirelt rannas päevitamas. Mina olin seal umbes 4h, aga mu ümber vahetusid inimesed vähemalt 10 korda.
Esmaspäeval käisin ka vääna rannas. Läksin koos annuga, seal oli veel inimesi. Käisin isegi ujumas, kuigi seda vist ei saa ujumiseks nimetada. Lihtsalt ei ole võimalik minna sügavale vette, kuna on tunne, et su jalad jäätuvad ära. Õhtu nägin Laurat. Jalutasime paar tundi linnas ringi ja läksime koju. Ta oli nii pruun, tuli just Barcelonast siiski.
Teisipäev otsustasin teha vaheldust ja minna Kakumäe randa. Keku juurest läksime ratastega, Kristo kõndis jala.Minu rattal ei olnud loomulikult pidureid, mis oli päris äge. Ma ei mäleta kuna ma viimati enne seda rattaga sõitnud olin. Teepeal ühines veel meiega Marka koos rattaga. Rannas liitus meiega Joonas, natukese ajapärast tulid veel Keit ja Karel ja Annu. Mingiaeg ilmus veel Rasmus ja lõpuks tuli ka Liina. Pisut nägi oma klassikaaslasi, heheei. Keiduga käisime ujumas, (loega: märjaks tegemas) mõlemad kiljusime muidugi, sest nii külm oli. Hästi tore oli igaljuhul rannas. Mingihetk ma liikusin Markaga ära, istusin talle pakikale rattal. Ma mõtlesin peaaegu koguaeg, et me käime sellega kohe ümber, õnneks ei käinud. Käisin korra kodus ja suundusin siis poodi, et osta Kekuga Annule kingitus. Ilusa kingi valik käis nii umbes 5 minutiga. Läksime Keku juurde, et teha talle ka üks ilus ja maitsev tort. No kui Keku ikka kõrval närvitseb, ei ole seda torti väga lihtne teha:D, õnneks ta sai valmis. Läksime siis Marka juurde. Istusime niisama, mängisime kaarte. Kes jõid, kes mitte. Vahepeal hüppasin üksi batuudil. Siiski mu üks lemmik asjadest. Lõpuks läksime neljakesi batuudile, mina, Joonas, Keku, Ramka. See oli lihtsalt nii naljakas. Me olime Kekuga keskel ja siis Joonas ja Ramka hüppasid ääres. Me lendasime Kekuga nii kõrgele. Ahhh, see oli ikka super. Meie kohta, jõudsime me väga vara Keku juurde. Kokkuvõttes me saime magada siiski aind 2 tundi, pluss me magasime sisse.
Oli aeg minna imearmsale Annule õnne soovima minna :)
Padjanägudega me siis iilisime mõõda ta majaäärt. Koputasime ta aknale, aga ta arvas muidugi, et see on ta õde, kes teeb lolli nalja. Isa lasi meid sisse, läksime talle laulma. See oli nii armas, kuidas ta ehmatas ja tekialla puges. Ta poleks uskunud, et me talle enne poolt9 lähme laulma koju. Hakkasime siis seda meie imehead torti sööma ja peale seda läksime lasteaia hoovi tantsima. Jah, me tantsisime kell 9 hommiku lasteaia hoovis. Nii tore oli. Keku ja Lauraga tegime pärast paar kokteili ja hakkasime randa minema. Oh üllatust, me ei jõudnud randa vaid Marka juurde. Me hakkasime seal edasi jooma. Järgmine hetk olime me Lauraga päris joogised ja naersime. Olime kõht kõveras, lihtsalt nii haiged naljad olid. Kahjuks mingihetk pidin ma ta bussi peale saatma. Ma oleks peaaegu nutma hakanud, sest mul oli nii kurb, et ta ära läks. Ta sõitis 3 nädalaks Pariisi. Alles tuli ja juba jälle läks.. Nii ei tohi.
Kui Marka juurde jõudsin tagasi, otsustasime minna ujuma. Kuna minul ja Markal polnud plätusi, ütlesin ma, et me lähme paljajalu. Nii me läksime Joonase ja Markaga paljajalu Tabasalu randa. Kuna ma olin nii joogine, ei saanud ma üldse aru, et valus oleks kõndina, kuigi nemad vahepeal ikka oigasid. Vesi oli päris soe. Ma jooksin isegi 2 korda tagasi vette, sest nii mõnus oli. Ja ma pidin oma juukseid mudast puhastama, sest et Joonas suutis mulle seda näkku visata. See oli ikka päris valus.
Kui ma Marka juures olin kuivad riided viimased selga pannud, otsustas keegi veesõda teha, lõpuks olid mul ikka pluus ja püksid märjad. TÄNKS!
Läksin koju ja siis suundusin linna ja nägin veel Laurat, JEE! Tegime ühe siideri Snelli pargis. Ta trennikaaslane Risto istus ka seal, seega saime ta kõrvale minna. Pärast liikusime edasi Joonase mingise kohta, kus ta harjutab võistlusteks. Tegime Lauraga endale kartuleid fritüüri sees, päris head olid, kuigi ma vist panid VEITS palju soola. Upsi. :D
Me ajasime suht omavahel juttu, aga pole hullu. Vähemalt oli meil lõbus. Edasi läksime Vertigo juurde, kus nägime Annut ja Joannat. Saatsime nad trollile ja siis kõndisime linna, saatsin veidike Laurat. Peale seda sain Kaupoga kokku. Istusime terve aja musumäel ja ajasime juttu. Nii tore oli jälle, väga tore isegi.
Täna magasin end välja ja käisin vanaema juures. Sain kõike head ja paremat. Nägin üle hästi pika aja väikest naabritüdrukut Emma-Britat, kes on juba viiene. Ta on ikka väga jutukas ja väga ilus. Tema emaga ajasin ka juttu, sest teda polnud ka ikka väga ammu näinud. Jalutasin koju ja sain linnas Kekuga kokku. Kõndisime vanalinnas ja käisime muidugi mitu korda oma lemmik kohas ja ühes teises lemmikkohas ka. Tahtsime minna Radissoni katusele. Seal on ikka võimas vaade. Kahjuks meie õnnetuseks oli seal kõik välikohad täis. Muidugi pidime kaks korda selle rõveda liftiga sõitma. Otustasime minna siis Vertigosse. Seal olid ka kohad täis. Pettunult ootasime lifti, kui kõndis meist üks meeletult ilus meesteenindaja mõõda. Ta oli nagu tõesti niii ilus ja väga pruun. Uksest välja kõndides nägime kõndisid just kaks kutti mõõda. Lõpuks kui hakkasime neist mõõduma ja terminali minema, ütles üks "Tüdrukud". Iga asi, mida nad küsisid, vastasime me " Ma ei tea" Lõpuks nad said Keku nr ja pidid pärast helistama. Käisime veel igapool ringi ja nad helistasid. Saime kokku ja muidugi pidi kohe Keku marsale minema. Jäin veel veidikeseks nendega, kuni ma ei viitsinud enam nendega kuhugi minna. Mõtlesin et Kaupo on juba linnas, kuid tuli välja et ei ole. Istusin 40 minutit kuskil Estonia ees oleval suvalises trepil. Käisime jälle Musumäel istumas. Kui ära hakkasime liikuma tõstis Kaupo mind õhku ja keerutas. Ma mõtlesin et ma kohe lendan. Ega ma nüüd väga kerge ka pole. Ma muidugi arvasin, suht et jään maha, kuid mul jäi isegi aega istuda seal peatuses. Lõpuks kui buss juba peaaegu kohal oli, hoidis Kaupo mind kinni. Ma mõtlesin, et ma jäängi maha. Samas loomulikult ma oleks sinna linna tahtnud jääda, aganojah.
Mu viimased päevad on ikka nii toredad olnud. Vähemalt on tegevust olnud. Senikaua ma ei nurise, kui tegevust on. Teadagi, mulle ju siiski suvel Tallinn ei meeldi.

Te olete ikka toredad. Aitäh. :)

ON SUVI, LÕPUTU SUVI..

Pole olnud jälle aega endast siin märku anda.
The Sun ja Singer Vinger Pirita kloostri varemetes oli vahva. Polnud mõlemat bändi ammuammu laval näinud, oli tore neid jälle kuulata ja vaadata.
Kristian lõpetas kooli väga napilt, vähemalt sai ta selle lõpetatud. Aktus oli mitte just kõige ilusam. Sellele järgnev päev olev Maria aktus oli selleeest nii ilus. Ma ei mõista, kuidas saavad olla aktused koolidel nii erineva tähendusega. Ühes koolis on umbes selline, et saaks kiirelt tehtud ja teises koolis on imeline. No ei mõista mina. Koliks kaheks viimaseks aastaks Tartu kooli? Ma ei saaks sisse.
Maria juures sai palju shampust, et lõpuks enam ei tahtnud seda. Käisime linnas, kus sain jälle udujuttu ta klassivennale ajada. Keegi pole ammu mind nii uskunud, päris naljakas oli. Mannu uus kodu on nagu ikka kodu. Sõprusega ei anna väga võrrelda. Neljatoruga vesipiip oli päris ulme. Lõpuks ei jaksanud keegi seda tõmmata. Pelmeenid olid nii head, siiski munaga.
Järgnev päev oli pirukate tegemisepäev. Palju pirukaid ja muffineid. Naeru täis Aliase mäng. Kus mina suutsin erilise kilde teha. Nt: Narkomaan on narkoinimene, prügi vastandsõna on toit, hokimängijatel on suusad jne.
No kuidas mõõdus minu JAAN?! Kartsin et ma ei lähe kuskile ja passin kodus. Aga oh üllatust, olingi läti piiri ääres Metsavenna talus. Kui telk sai püsti, sai hakata jooma. Nii meil seal mõõdus siis, auto juures joomine, söömine, muusika, laulmine ja pildistamine. Ning platsi peale liikudes kuulasime bände ja tantsisime. Nii käisime vist 6-7 ringi edasi tagasi. Kõik inimesed olid seal nii sõbralikud, mis oli ääretult meeldiv. Muidugi Maritit tehtud Kräsupea Liinale sünnipäevaks oli väga maitsev!:) Palju meeldejäävat oleks veel kirjutada, aga jätan need enda väiksesse mälestusepurki.
Peale jaani järgnes suur uni. Kuskil keskööl otsustasime minna Liina ja Mariaga mäkki. Kõhud oli siiski tühjad. Siis otsustasime juba koos einega minna järve äärde. Mõeldud, tehtud. Ilus päikes koos järvega, palju nõmedaid sääski ja maitsev eine. Tegime veel pilte, mis tulid väga vahvad. Tagasitulles oli vaja mul veits lollitada.Ma pakun, et te ei võta mind enam auto peale. :D
Tallinna jõudes käisin Tiskres Annu ja Joannaga piibutamas. Piip ei maitsenud toopäev kohe üldse hästi, kuid selleeest oli päikeseloojang meeletult ilus.
Eile käisin jälle Tiskres. Seekord Joonase juures. Tegime mohiitokokteile, mis olid niii head. Nii suve jook on see ikka. Pärast tegi Joonas meile veel pastat, mis oli super.

Ja nüüd kui plaanid randa minna, vaatab vastu selline ilm või? Tere hommikust!

MY B-DAY

Kunagi ammuammu oli Joonase sünnipäev.
Kui mina sinna kohale jõudsin, oli Joonas purupurjus. Ta ei mäletagi, et ma seal käisin. Kuna ta käed oli mustad ja ta oli nii purjus jäi ta ka kingist ilma. Neid, keda teadsin, nendega oli tore. Vingusid koguaeg, et miks ma ei joo. Vahel peab keegi kaine ka siiski olema ju:P Taavi rääkis meile anekdoote, mille üle kõik naersid. Loomulikult, kui keegi teine neid lugenud oleks, poleks keegi nii naernud.
Üks tore lõunapoolik millalgi mõõdus Pirital piibutades koos klassiõdede, -vendadega. Kõik naersid ja norisid Laura pohmaka üle, vinguti et kõht on nii tühi ja nauditi niisama üksteise seltskonda.
Peale Piritat suundusimegi Kompressorisse, kus kõigile toodi suured pannkoogid ette. Kui algul olid kõigil kõhud nii tühjad, siis pärast olid nii täis, et keegi ei suutnud liigutada. Siiski lahkusime sealt, kes trollile, kes bussile. Õhtul hiljem tuli Ramka mulle rolleriga järgi ja läksime Tiskre. Sinna sõites oli nii ilus päikeseloojang. See oli ikka superilus. Veetsin seal natukene aega ja hääletasin koju tagasi.
Lõpuks tuli see kaua ootadud b-day. Põdesin ikka nõmedalt palju selle pärast. Kingid olid superhead- Aitäh, Teile! :) Kui ma ei eksi, siis kõigile meeldis see koht, kus ma pidasin ja söök. Seda oli meeldiv kuulata. Alguses ma tõesti koristasin ja jooksin ringi ja olin kaine. Aga seda kõike sellepärast ikka, et teil oleks hea.
Kui Brita kohale jõudis sain ma oma ühe super kingist kätte - Cosmosepiip. Aiiiiiiii, kui ilus ja Oiiiii kui raske ja Mmmmm, kui Hea! See paar korda, kui ma seda alguses sain, oli see ikka väga hea. Kange see polnud või minuni see kange osa lihtsalt ei jõudnud. Vahepeal kõndisin koos Heini, Liisa, Siimu ja Silveriga Iljale vastu poe juurde. Muidugi Liisa otsustas poolel teel, et ta ei tule ja läks üksi tagasi. Tal vist ikka kammis nii hullult. Tagasitulles hakkasin siis nendega koos oma sünnipäeva jooki jooma. Koksid läksid aina kangemaks. Naerda sai nendega ikka mõnusalt. Rohkem ma ei tea, kus ma ülejäänud aja olin. Kui keegi midagi räägib, siis mul tekib koguaeg küsimus: Kus ma olin? Ma tõesti ei tea, kus ma olin ja mis ma tegin. Aeg läks nii linnulennul. Varahommikul olin ma nii kaks tundi väljas ja läksin siis ülesse magama. Kuid sellest ei tulnud midagi välja, ma ainult naersin, sest Kristo ei lasknud all kellegil magada. Ta jõi üksi teiste peal istudes ja rääkis hullupõõra palju. Kuna ma magada ei saanud otsustasin minna koristama. Vahepeal saatsin kolm inimest autole ja koristasin edasi. Kuna mul väga kaua see koristamine õnneks aega ei võtnud, juhtus nii et läksime kõik koos poe juurde. Kes siis esimesele marsale, kes teeäärde hääletama. Marsas vist rääkisime liiga kõvasti, niiet kõik kuulsid. Kristo ikka vingus, et tal kõht nii tühi. Ta oli veel nii purjus, uskumatu. Muidugi läksid aknad ka veel uduseks.
Käisime veel mäkis mitmekesi ja siis igaüks suundus oma koju. Igaljuhul Suuur-Suur aitäh, et te tulite ja olite.
Ma loodan ikka, et teile kõigile meeldis. Mina ise jäin ikka väga rahule!
Kodus olles ma ei saanud üldse magada. Pakun et ühe tunni sain ilusti magatud ja tuli end jälle sättida, et minna Merteni sünnipäevale. Enne pidin ma Tabasalu sõitma, et Silverile jope ära viia, mille ta mulle suvilasse unustas. Kuna ma olin nii väsinud ja uimane siis ma ei viitsinud üldse alla mäest kõndida, et Keku juurde minna. Ajasin natukene temaga juttu ja siis lõpuks liigutasin ennast. Vihma kallas, mis ei olnud kuigi tore. Käisime linnas ja võtsime Staapist mulle ühed pelmeenid ja suundusime Merteni kodu otsima. Kui peaaegu kõik kohal olid, hakkas mingi joomismäng­, mis võrdus sellega, et Merten jõi koguaeg. Sellega ka lõppes tema jaoks pidu. Tal hakkas paha. Kermo suutis end väga katki juua, mis lõppes tema jaoks väga halvasti. See ei olnud kõige ilusam vaatepilt. Siis kui ta veel ringi suutis liikuda, suudles ta Käsnakallet päris kaua. Seda oli päris naljakas vaadata.
Muidu oli ikka tore. Seltskond oli meeldivalt mõnus. Merteni külmkapist leidsime valgesokolaadi koogi, koos maasikatega. Kõige suurem magusaarmastaja ma pole, kuid see oli ikka ülekõige. Superhea. Pool kooki söödi nii kiiresti ära. Otsustasime Lauraga, et lähme kõnnime koju. Kui minu majast olime möödunud, saatsin veel veidi Laurat ja kõndisin tagasi.
Hommikul ärkasin suhteliselt vara enda kohta. Üks hetk tuli end jälle sättida, sest aeg oli minna Kirke sünnipäevale. Ostsime Meriliga talle kingi ära ja läksime Paschasse. Istusime Meriliga kahekesi teises lauas. Kirke oli nõus meile pitsa ostma, mis maitses super hästi. Võtsime enne minekut veel ühe siidri. Naersime päris palju seal kahekesi, vahepeal olid kõigi pilgud meile suunatud. Kirke käis ka vahepeal rääkimas meiega.
Hakkasime Meriliga kodupoole liikuma. Läksin Mariale vastu ja suundusime minu poole. Jõime, rääkisime ja tegime piipu. Mingi hetk otsustasime, et lähme ostame Staapist pelmeene. Me käisime seal nii ruttu ära. Kui pärast paar tundi olime veel istunud ja rääkinud tundus see Staapis käik nagu unenägu. Väga mõnus öö ja varahommik oli. Polnud ammu nii koos olnud. Aitäh, et tulid. :)
Järgmine päev mingi hetk ütles mulle Meril, et nad tulevad Tuuliga minu juurde. Umbes 15 minutit enne seda, kui nad mu uksest sisse astusid. Ei, te olete lahedad jaa. :D Tegime vesipiipu taaskord ja ajasime juttu.
Mingi hetk pidid nad ära minema ja ma sain Lauraga kokku. Ta tuli minu juurde. Pidime Joonase juurde minema pärast edasi. Me jokutasime nii kaua, et me jäime viimasest bussist maha. Jõime oma koksid ära ja liikusime Tiskre poole. Läksime häälega ja esimene auto kohe peatus. Kutt, kes peale võttis elas ise Kakumäel, aga viis meid Tiskre ära. Eriti vedas.
Läksime Annule akna taha. Ehmatasime teda ikka vist päris kõvasti. Joanna oli ka seal. Ajasime veidi juttu, laulsime mulle sünnipäeva laulu, kuna siis sai kell just 00.00. Viiiiiiiii. Lasime neil filmi edasi vaadata ja läksime oma koksi jooma. Kui me Joonase juurde jõudsime lõpuks, siis oli seal ainult alles Priit ja Raigo. Me olime suht üllatunud, sest me teadsime et seal on mingi kümme inimest. Polnud hullu. Joonas tõi veel ühe viina ja hakkasime edasi jooma. Mingi hetk tuli ka Roska kuskilt. Mingi hetk oli laual veel Vanatallinna liköör. Ja mingi hetk me käisime Roska juures kahte shampust toomas. Lõpuks olid kõik nii joogised. Vahepeal oli Priit kuhugi ära kadunud ja mingi hetk kadus ka Roska. Me läksime siis Raigot üles saatma mäest. Mingi hetk ta solvus meie peale, me ei tea miks. Ta hakkas ees üksi ära minema. Ta muutus hästi vägivaldseks ja tahtis isegi peksa anda. See oli suht jube. Me jäime seisma ja ootasime et ta ees ära kõnnib ja läksime kooli juurde. Mõtlesime äkki Silver võtab meid enda juurde, aga no lõpuks läksime me teeäärde. Kõndisime ülevalt uuesti alla kuni Kaluri peatusesse. Meil oli just takso tellimine poole peal, kui üks auto peatus. Saime sellega Sääsesse ja sealt läksime trollile ja tulime minu juurde umbes kell 6 hommiku. Mõlemad olime veel suht joogised, naersime, tegime haigeid pilte ja läksime magama. Laura sai ühe tunni magada ja pidi Tööle minema :D. Ma tegin silmad lahti, kui ta end sättima hakkas ja mul kõik virvendas veel silmeees.
Sain paar tundi veel magada ja pidin vanaema juurde minema, sööma.
Kui koju jõudsin sain seal natukene olla ja pidin juba linna minema. Sain sünnipäeva puhul Annu, Keku, Laura,Marka, Merteni ja Olariga kokku. Käisime söömas ja joomas ning tulin koju. Ma olin nii väsinud, et ei olnud üldse kaua üleval.
Ja täna on lõpuks üks kaine päev. Uhhh. :D


Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid! :)
Ja ka suured tänud ühele kõnele, mis jõudis minuni läbi Maria!