Täna on imelik päev. Väga imelik.
Pisut ka mitte minu päev.

Imelik juba selle poolest, et ma otsustasin lampi, et ma ei taha trenni minna, tahaks hoopis laululahingus laulda.Kuigi, mul olid ju trenni asjad kooli kaasa võetud, arvestades, et ma lähen geograafia järeltööle ja siis otse trenni. Ma ei jõudnud mõlemasse. Küll olen ikka tubli.

Peale kooli suundusime Kekuga minu poole. Kõndisime rahulikult, kui üks hetk otsustasin lampi, et kukuks kõige porisema kohapeal pikali. Otseloomulikult põlve peale. Järgmine hetk olin ma juba püsti. Põlv oli valus, aga liikusime naerdes edasi. Kodu ukse ees avastab Keku, et oiii mu püksid on pepu pealt katki.Sellele järgnes suur naer. Väga vähe jäi puudu, et me oleks mõlemad püksi pissinud. Ma ei suutnud tükk aega kodu ust lahti teha. Tegelikult olin kurb, et mu lemmik teksad läksid katki. Neid vist ei saa parandada ka.
Kodus lõin pea ära. Ajasin majoneesi mõnusalt lauapeale, aga pole hullu. Kummalised-head?! friikad ja vein parandas tuju. Väga! Aeg läks nii kiirelt, et järgmine hetk liikusime taas kooli. Naerdes! Trollist väljudes hüüab Keku Glenile: "Tsau Glen". See oli lihtsalt nii naljakas, kuidas ta seda talle ütles.
Laululahing oli vahva! Poisid veits kiirustasid, aga no pole hullu. Iseenesest oli täitsa tore üritus.

Trollipeatuses tulid taaskord haigelt naljad ja liigutused, mida oleks võinud teha, aga need jätame järgmiseks aastaks, kui selline üritus toimub. Eksole!

Ja tatarataaa!
Kodu ukse ees otsustasin, et oleks vaja veel ühe korra kõhuli käia. Otseloomulikult seisis ukse ees mingi mees, kes vaatas mind väga imelikult. No natukene oli ikka mark ka!


Aga
tegelikult oli ju vahva päev. Naerurohke!
Ainult mu teksapüksid. Peab poodi minema, sest mul pole PÜKSE!