pühapäev, 21. veebruar 2010

PALUN TEHKE MULLE ILUS KINGITUS!

SOOVIN ILUSAT PISIKEST MÄRKMIKU JA PASTAKAT, et ma saaksin bussis või trollis kõik oma mõtted kirja panna, sest alati on tahtmine just ühistranspordis miskit kirjutada. nii nunnu oleks saada ükspäev lampi selline kingitus.

Kust ma nüüd alustama peaksin!?

Eelmine kolmapäev oli hommiku koolis Hanna-Liina Võsa, Olav Ehala + üks mees. Tegid väikse kontserdi, niiet lõpuks tuli päike välja. Ilus oli. Mulle meeldis.
Õhtu sain Bärbeliga Nukuteatris kokku ning suundusime väiksesse saali Juhan Viidingu laulude õhtule. See oli imeline! Ma vajasingi üht nii head kontserdi. Kui kontsert lõppes, kummitas kõrvus "Kartuliõis, kartuliõis.." Ja ma polnud ainus, kellel kummitas.
Peale seda koju ning kiire riietevahetus ja hilisõhtusele suusaringile. Võtsin julguse kokku ja lasin ühest kõrgest mäest alla. O
i ma olin uhke enda üle. See oli nii vinge, et ronisin uuesti sinna otsa ja lasin veel alla.

Eelmine reede käisime tsikiitadega kinos "Valentine's Day" vaatamas. See oli omamoodi nunnu. Naerda sai ka palju. Peale seda taaskord hetkeks koju riideid vahetama ning suuskama. Seekord otsustasime kadi-liisiga kõige jubedamast mäest alla lasta. Minujaoks kõige jubedam. Kõrge silla mägi. Seisime ja seisime ja mõtlesime kas laseme. Lõpuks tuli masin tegi ilusad uued jäljed sisse. Otseloomulikult ei saanud me peale seda mitte lasta. See oli lihtsalt niii vinge. Olin taaskord megauhke enda üle, et julgesin lasta. Peale seda kiire pesu, poodi ja rauno juurde.

Laupäeval ei jaksanud kohe üldse trenni minna. Kohale end vedasin. Lootsin, et trennikad teevad head meelt ja tulevad õhtu Mona sünnale, kuid kahjuks keegi ei saanud. Mõtlesin, et Mona äkki solvub, kui keegi ei lähe ning vedasin ennast siiski kohale. Sinna minek oli üsna naljakas.
Ootasin terminalis 1A bussi, et sõita Viimsisse. Minust kõnnivad mööda kaks noort umbes 3-4 klassi kutti. Üks ütleb teisele: "Ma lähen tõmban oma rahad sirgu!". Liiguvad poe poole koos sõbraga. Järgmine hetk juba väljuvad tühjade kätega poest. Üks ütleb: "Mine perse, äkki jäime bussist maha" ning sülitab prügikasti. Buss tuleb ette ning uksed avanevad. Üks kutt läheb valest kohast sisse. Teine samamoodi järgi. Esimene ütleb: "Ma tulin valest kohast sisse" ning mõlemad naeravad. Teine: "Ma tulin ka." Naer jätkus. Mingi hetk ütleb bussis üks kutt teisel
e: "Ma näen oma pruuti nii vähe." Teine:"Ma ka, mul elab Hiiumaal." Esimene:"Ma näen siis, kui ta minu juurde tuleb." Teine:"Ma äkki leian vahepeal uue." Oh nad olid naljakad. Hoidsin koguaeg oma naeru tagasi. Vähemalt lõbustasid hooksalt mu bussisõitu. :)
Mona sünnipäev midagi erilist ei olnud, aga samas mul igav ka ei olnud. Üks kutt oli äärmiselt tore. Jaaaa pruunid silmad on endiselt mu lemmikud! NÕRKUS nende vastu! OOOJAAA!
Viimase bussiga sõitsin sealt linna ning mõnus jalutuskäik koju võis alati. Polnudki ammu niimoodi koju jalutanud..

14.veebruar oli pühapäev ja sõbrapäev. Sel päeval oli imeilus ilm. Päike! Ja miks mitte minna nii ilusa ilmaga suuskama. Seekord siis Piritale. Mäed olid parimad taaskord. Ainult lasekski neist alla. Enne suuskamist tegin veel muffineid, sest nägin unes muffineid, et ma tegin neid megapalju ja mul tuli selline isu, et pidin hommiku kohe neid tegema hakkama.
Õhtu tegime raunoga värvilisi visuaal kommunikatsiooni pilte, mis tulid täitsa vahvad.

Igaljuhul see nädal oli täiesti trenninädal. Nii palju suusatamist. Oh kuidas mulle meeldis. :)

See nädal on ka kiire olnud. Koguaeg on miskit teha, samas mulle meeldib.
Mäletan et teisipäeval oli üliüli hea võrgu trenn. Nii palju naeru. Mu kõht valutas lõpuks ja ma ei jaksanud naerda. Mängida oli üsna võimatu. Koguaeg tegi keegi nalja. Uskumatult lahe seltskond on seal!

Pakun et see oli kolmapäev kui vaatasime raunoga ülikohutavat filmi "Eden lake". Elusees ei ütleks et selle rating 7,0. Ma annaks maksimum 1,0. Lihtsalt kohutav. Täiesti mõttetu. Polnud ammu nii halba filmi näinud.

REEDE JA MOESHOW!

uuuuuuuuuuh. see oli vinge. züriid olid imelikud. annu kollektsioon oli nunnu. mulle meeldis kokkuvõttes.
Edasi liikusime briizu poole. Ta elab ikka täitsa pärapõrgus, aga nooo kohale me jõudsime. Tegime pitsat, mis oli meegahea. Sõime nii umbes üheksakesi suure lauataga. See oli uskumatult nunnu, sest selliseid hetki ei ole kuigi tihti, kui sööd sõpradega ühes lauas koos. Peale seda tulid toredad joomismängud. Lusikamäng oli lemmmmik ! palju naeru. Mingi hetk tuli olaril isa järgi ning ma sain autoga kristiine koolini ning sealt tipatapa koju.

Ja
täna vaatasime raunoga megahead filmi "Changeling".


1 kommentaar:

Maria ütles ...

Mann(kann)!

Ma olen krampides.(Naeru)krampides.

APPI!

:D:D:D

Seda,et ma tahan ka neid teie Tallinna MÄGESID näha.

HA-HA!

Ps! Paluksin ka muffini ampsu. Ja noo ühtlasi võid mõne pruunisilmse ka teele saata. Ma tänan.

Musi-musi-musitan.