Mul ei meeldi, kui mulle helistatakse ja öeldakse, et mul on pool tundi aega, et jõuda trollile ja et maha ei tohi jääda. Sellised kõned ei ole kohe üldse head, kui sa viis minutit tagasi ärkasid ja ei saa mitte midagi aru. Selle aja sees pidin ma jõudma käia poes endale süüa ostmas (mida ma ei jõudnud süüa!) ning sättima ennast. Kõige hullem oli selle asja juures see, et ma ei teadnud, mida ma selga panema pean. Kuhu ma lähen, mis mu õhtust saab? Mõtteid oli nii palju peas.
Valmis ma jõudsin, nii uskumatu kui see ka ei ole. Trolli asemel saime autoga linna. Kino ukse ees sain alles aru, et ma lähen kinno. "Sherlock Holmes" ootas vaatamist. Mulle meeldis, väga isegi. Armas üllatus oli tegelikult.
Mu suurim soov oleks hetkel see ilm põlema panna. Kohutav, ausalt. Ma jõudsin koju ja mu jalad olid läbimärjad. Peab oma potikud vist kapist välja võtma?!

Uskumatult mõnus on reede õhtu kodus olla. Mitte mingisugust tahtmist pole kuskile peole minna. See on hea tunne.


Mu parimad sõbrad on hetkel jogurtid ja supid. Head isu.