CAPTAIN FLINT

Kui terve koolinädal möödus õppides ja täiesti omaette olekus ning mitte naerdes, siis pidi siiski miskit valesti olema..

..ja selleks tuli reede otseloomulikult kuhugi minna!

FLINT!

Kui sinna jõudsime, oli seal maksimum kümme inimest. Mu tuju oli juba peaaegu alla nulli ja ma mõtlesin, miks ma koju ei jäänud. Kuid, ma olen õnnelik, et ma siiski läksin ja jäin ja olin!
Parima rummikoksi sain ka, mis kadus lennukiirusel. Aitäh, mu armas koolivend!

Äkki hakkas nii palju rahvast tulema ja järgmine hetk oli lausa nii palju rahvast, et raske oli liikuda. Tantsida tuli otseloomulikult õhupuuduse ja palavuse käes, kuid ega see mind ei heidutanud!
Pool aega ma vist siiski veetsin väljas. Kuigi ma tegelikult ei tea, ajataju kadus. No ups, et ma oma kahte toredat tuttavat nii harva näen ja nad omadega sisse ei jõudnud. Ma pole vist ammu nii palju naernud. Muidugi te ei uskunud mind.

Ja
üleüldse,mismõttes seal nii palju tuttavaid oli?

Mõni pidi mind lausa mitumitumitu korda kallistama ja õhku tõstma.

Ütleme nii, et see pidu laadis mu patareid korralikult täis!

Uhh,vähemalt ei jäänud Liina, Liisa, Kristin ja Keit uksetaha. Vedas teil õnneks!

:)

Meenus ka üks vana lause ühe isiku poolt.

"Sinuga mängiks nagu kaarte, ükskord võidad, teinekord kaotad. Kunagi ei tea ette, kumb sealt tulla võib.."